Abstraktne: N.V. Gogol "May Night or The Drowned Woman"

Möödunud on kogu kirjandusliku töö aeg, ja väljapaistvate autorite galaktika on kirjanduses oma eristusmärgist lahkunud, kuid Gogol on endiselt selle sõna tõeline mustkunstnik. Seetõttu on soovitatav lugeda oma loomingute autorit, mitte lihtsalt lühikokkuvõte. "May night või Drowned Woman" ja tänapäeval üllatab lugejaid muljetavaldava arhitektuuriga, unikaalse tekstiala ruumistruktuuri ja rikaste sõnade palettidega. See sisaldab absoluutselt kõiki Gogoli teoste ikoonilisi atribuute: müstitsismi, hirmu, naeru. Kirjanik nutikalt hirmutab lugejat, räägib hirmulugusid, segades neid suuresti satiiri ja huumoriga.

Gogoli silbi hüpnoos

Lugu "Mai öö või hukkunud naine" on ehitatud just kõnekas silbis, see ei ole ainult töödeldud folkloor, vaid see on kirjanduslik väljamõeldis, mis lummab semantiliste nüanssidega. Alustades lugedes läheme selle loo esimeste ridade loetellu te Gogoli silbia hüpnoosist, võime loo jutustamise koostamisel folkloristide motiividega tihedalt põimida ja jääda muljet pikaks ajaks pärast viimase lehe pööramist. Kunagi ei anna geeniusõna võlu lühikokkuvõtteks, "May Night või Drowned Woman" võlub ainult esialgses lugemises.

Antholoogia ja filmide kohandamine

See töö ilmus esmakordselt 1831. aastal, kui see sisaldus seerias "Dikanka lähedal talu õhtul". Samuti on müstiline lugu kaasatud antoloogiasse: "vene müstiline proos" (vene 19-sajandi gooti tellid), vene ilukirjanduse raamatukogus "Kiievi nõiad". 4. köide ». On huvitav, kuidas seda Gogolit kommenteerib? "Maisel või Drowned Woman" filmitud kaks korda. Esimesel korral Vene impeeriumis (1910. aastal) esines režissöör V. Krivtsov filmi, mis põhineb lugu "Mai öö", ja teine ekraanipilt kuulub kuulsa jutuvestja A. Rowe, kes tegi filmi lühikese kokkuvõtte abil. "May night or Drowned Woman" ilmus 1953. aastal.

Folkloorikirjed põhinevad

Kirjaniku ande tõeliste austajate jaoks on see, et loo kirjutamisel kasutas autor oma sugulasi ja ema pärinevaid rahvaluulekirjeldusi. Seda kinnitab tema 30. aprillil 1829. aastal emale saadetud kiri, milles ta nõuab teda, et ta ütleks talle "paar sõna ... umbes näriliste". Kuid mitte ainult need müstilised olendid muutuvad lugu tegelaskujuks, seal on ka teisi kangelasi. "May night või Drowned Woman" algab väikese Ganna ja Levko kohtumisega. Järgmistes peatükkides kasutatakse laialdaselt populaarseid uskumusi, traditsioone uppunud naiste, nõiajate jms kohta. "Maisel ööl või uppunud naine" (joonise kirjeldus on toodud allpool) ei kirjelda ühtegi tuntud folkloori lugusid, annab narratiiv lugejale värviküllase poeetilise pildi Väike Venemaa. Gogol selle töö looja - täiesti sõltumatu.

Kokkuvõte, kokkuvõte

Krundi südames on "Maikuus või Verine Naine" paljude legendide motiivid võitmata, süütute kaotatud hingede kohta. Õrn, ilus pannočka usaldab alandlikult kõiki nõid-võõraste meeleheidet. Kuid ühel päeval, kes ei suuda piina kannatada, tüdruk tormastab vette, uputab ja samal ajal muutub naljakaks. Aga võsalõpetaja ei kavatse oma surmaga rahul olla, ta on salakaval ja kurikuulus. Nõid muutub ka ninasõbralikuks, ja nüüd õnnetu pannochka ei saa ujuda vabalt. Abi saamiseks pöördub ta poja pea poole - Levko, kellel pole isiklikku õnne üldse. Ta armastab Galya tõeliselt siiralt, kuid tütarlaps, nagu selgus, istub tema isale. Pea ei lase teda nalja teha, mistõttu ta ei taha oma poja pulmi mõelda. Väike merineitsi jõuab unistuse juurde Levko ja innustab enesega saberi leidma oma kurja võlukirja veealuste pojengide seas. Geniaalne kangelane vaatas mängu mõnda aega, merineitsi mängis lohe. Levko juhtis tähelepanu ühele tüdrukule, kes seisis välja oma vihas ja petmises: ta oli oma sõpradega nii raevukalt visatud, et mulle tundus, et see pole tema jaoks üldse mäng. Witch avastati, ja tänulik ja õnnelik merineitsi paneel aitas kahetsusväärne väljavalitu ühendada oma armastatud Galyaga, surudes maha oma isa riigi kirja.

Ja mis siis siis juhtus?

Mõne kirjandustegevuse "hiljem" (periood pärast avaldamist) on kahekordne. See on kas paljunemisprotsess, teatri etapi ülevõtmine, kinematograafia, animatsioon; Samuti on laialt levinud mitmeid skemaatilisi maatükke; Arvukad autori illustratsioonid, teema maalimine, motiividel põhinevad laste mänguasjad jm. Võimalik, et enamasti juhtub unustust. Kuid see kurb saatus ei ole algselt tööd üle võtnud, mitte selline Gogol. "Mai õhtul või uppunud naine" - üks kirjaniku kõige põnevamaid teoseid.

Ukraina folkloori laulja

Üllatuslikult viitab Gogol vastavalt realistlikele kirjanduskriitikute postulatsioonidele. Kuid tema teoseid võib nimetada kõigele: fantaasia, farss, komöödia, folkloor, "õudusunenägu", müstik - lihtsalt reaalsuse kopeerimine ja kirjeldamine. Mõnikord esitab autor tahtlikult oma loomingule üha kasvava õuduse loogilisse lõpuni - peategelase müstiline ja kohutav surm (käesoleval juhul pannotšekid). Kuid looja surm on suhteline mõiste, surnud tema narratiivides viib suhteliselt aktiivse elu pärast elu, mis perioodiliselt sekkub elavate elustikku. See funktsioon on iga rahvaluule jaoks väga iseloomulik. See on veel üks tõendus selle kohta, et Gogol teadlikult aktiivselt "edendas" algupärase Ukraina folkloori ning tuntud Ukraina ööde kirjeldus on "maiõhtu".