Analüüs luuletus Ahmatova "isamaa" ja selle eellugu

1961. Kirjalik luuletus "isamaa". Leningradi haiglasse viimastel aastatel elu luuletaja, mille motoks enda luuletusi.

miks on maa

Analüüs luuletus Ahmatova "isamaa" peaks algama vastates küsimusele: "Miks on isamaa, mitte riigi, mitte Venemaa?"

Luuletus on kirjutatud kahekümnendal koos algusest Teise maailmasõja. Aga Ahmatova kirjutab ole riigi kohta ja nende kodumaa, viljakas pinnas - õde. Autor Kuuekümnendate austamise traditsioon maa on minevikus, kuid Ahmatova kindel, et ikka elab mälu etnilise inimeste hinge. Ja jah, "see on mustus galoshes", kuid ilma Venemaa kuhugi. See muda toidab meid ja me ka saab lõpus elutee. Liinides luuletaja suur tähendus. Ei ole vaja kirjutada odes maale, kuid me peame meeles pidama, et see on osa meie kodumaa.

Teema kodumaa alati kõlasid luule Anny Andreevny. See ei olnud lihtsalt lojaalsus, kuid teenust Isamaa, ükskõik mis uuringutes. Ahmatova oli alati inimestega. Lähedal. Koos. Ta ei vaadata kohalikud inimesed ülevalt alla, nagu ka teised luuletajad.

Miks ei ole Venemaa ja maa? Kuna luuletaja viib koju mitte riigi, samuti maa, millel on sündinud ja elu. Ta ei nõustu poliitilises süsteemis, repressioonide ja sõda. Aga ta armastab kodumaad, inimesed, kellega elab, ja valmis neid taluma kõik raskused.

Selle kirjutas ta 1922. aastal. "Mitte need I ..." - see on selle viimane rida luuletuse epigraafiks võeti. Ja neli aastakümmet, vaatamata kõigele, tema suhtumine oma kodumaa ei ole muutunud. Ja see oli nende 40 aastat, paljud traagilised ja selle säilimist ja saatus riigis.

Tähtsust ajalugu

Analüüs luuletus Ahmatova "isamaa" ei oleks täielik, kui sa ei tea lugu luuletaja elu. On võimatu mõista, kuidas vapper ja ustav olema, et ei loobu oma sõnu ja veendumusi nelikümmend aastat tagasi, kui sa ei tea, mis see oli kogenud nendel aastatel.

Analüüs luuletusi Anna Ahmatova "isamaa" peaks algama mitte traditsioonilisel viisil - koos analüüsi riimid ja muid asju, see ei toimi. Ja alustada, mis oli enne kirjalikult see luuletus minu elus, "Anna ja kogu Venemaa", nagu seda kutsuti tema eakaaslased. Ainult siis aru sügav tähendus töö, kõik kibedus ja kõik patriotism, investeeris ta.

Aastal 1921 Ahmatova saab teada, et tema lähedane sõber lahkub Venemaa. Ja see on see, kuidas ta reageerib lahkumist kallimale: ta ütleb "Ei nendega I kes viskas maa." Luuletus kirjutatud järgmisel aastal ja kogumikku Anno Domini. Selles luuletus, pahameelt, viha ja täielikult määratud tsiviil- asendis. Positsioon, mis on olla muutuste tõttu järgnevad sündmused, vaid tugevdada.

Elu kahe luuletusi

Alates 1923-1940, Annu Andreevnu saa printida. Ja see on raske teda. Ta läbis kaudse repressiooni. Aga see ei olnud kõige raskem. 1935. aastal ta arreteeriti, tema poeg Leo. Nagu ka tema abikaasa, kuid ta vabastatakse peagi. Ja Leo, pärast lühikest vabastamist ta arreteeriti uuesti. Viis aastat Ahmatova elanud pinge ja hirm - vabandage tema poeg või mitte.

tuule ilmub 1940. lootused; luuletaja võimaldab printida mõned inimesed vabastati Stalini laagrites. Aga 1941. aastal sõja algust. Nälg, hirm, evakueerimine.

1946. aastal, kui tundub, on nõrgendanud tsensuuri haare, Annu Andreevnu heideti Kirjanike Liidu ja keelata trükkimine oma kollektsioone. Tegelikult ilma elatusvahenditest. Aastal 1949, uuesti arreteeriti poeg Anny Andreevny, ja jälle on kooskõlas maatükke.

Aastal 1951 oli see vähenenud ka Kirjanike Liidu. Aastal 1955 tagasi kodutud luuletaja väike maja külas Komarovo lähedal Leningradi pärast väljatõstmise Fountain House märts 1952. Kuid ei kiirusta seda avaldada. Ja paar aastat luuletused Ahmatova toodetud samizdat.

Mais 1960 aastal Anny Andreevny algab interkostaalneuralgia neuralgia, see viib mitu südameinfarkt, algab katsumus haiglates. Ja sellises olekus ta on haiglas ajal kirjalikult "isamaa". Mida muudab ja pühendumist vaja olema, et teha läbi kaotus tema armastus riigi ja mitte muuta kodakondsuse.

Traditsiooniline luuletus analüüs Ahmatova "isamaa"

See töö on umbes armastust oma riigi, kuid sõna "armastus" ei ole olemas. Läbi analüüs luuletusi Anna Ahmatova "isamaa", see on lihtne mõista, et see on teadlikult välja jäetud. Luuletus on ehitatud nii, et isegi ilma sõna näitab armastus oma kodumaa. Sel dvuchastnost kohaldatakse toote, mis on mõistetav saneerimist.

Suuruse muutmine saagi oma silmaga, kui teostada analüüs luuletus "isamaa". kõik selgelt kooskõlas Ahmatova. Shestistopny jamb - esimese 8 rida. Lisaks ülemineku anapaest - trehstopny ja pärast - chetyrehstopnym. Pentameter - eitamine, et luuletaja ei sisaldu arusaamist armastusest. Anapaest - heakskiitmist lihtne määratlus. Mees - osa maast ja vabalt pea enda - armastada.

Tuleb märkida ka väärtus sõna "maa", analüüsides luuletus "isamaa". Ahmatova kasutada neid paari. Luuletuses, kahest väärtusest. Esimene - koht, kus me elame ja sureme, koht, mis ei tohiks visata, ükskõik, mis juhtub. Teine - pinnase tuhka, "prõks hambaid." kõik lihtsalt siin. Epiteet ( "lubas" jne), ja "ukrashatelnaya" leksikon ( "uuesti", "amulett") jäävad esiteks iambic osa. Teine osa koosneb rahvakeelne, ei omadussõnu. Kõik on palju lihtsam, kuid sügavam. Tõeline armastus ei pea paatos.