Millises aastas toimus "arenenud sotsialismi" põhiseadus?

NSV Liidu põhiseaduse uues väljaandes märgiti, et "proletariaadi diktatuur" täitis täies ulatuses talle seatud ülesandeid ja Nõukogude Liit sai kogu riigi. Lisaks sellele kehtestati dokumendis sel ajal juba loodud valitsusasutuste süsteem . Kõrgeim võim oli ülemnõukogu. See koosnes kahest kojast: Rahvusnõukogult ja Euroopa Liidu Nõukogult. Tema ametiaeg pikenes viiele aastale.

Umbes sellest, millises aastas oli "arenenud sotsialismi" põhiseaduse vastuvõtmine, selle väljanägemisele kaasa aitavad eeltingimused ja selle muutused, loe käesolevas artiklis.

Nõukogude konstitutsionalism

NSV Liidu põhiseaduse loomise ajaloo uuringul on suur poliitiline, sotsiaalmajanduslik, teaduslik ja kultuuriline tähendus. Üks venesteseisundi kujunemise keskseid aspekte on "arenenud sotsialismi" põhiseaduse vastuvõtmine. 1977. aasta sai oluliseks sammu riigi edasises arengus.

Nõukogude riigi ajaloos oli ainult 4 põhiseadust: 1918, 1924, 1936 ja 1977. Neil oli teistsuguseid tegutsemisviise, mis näitasid mõningaid ühiskonnas toimunud muutusi. Lisaks peegeldasid nad vanade kontseptsioonide tekkimist või paranemist. Samuti täiendas iga ajakohastatud põhiseadust eelmise tulemuse tulemusi, mille järel riik avas oma arengu järgmise etapi.

Peamine põhjus

Uue dokumendi väljatöötamine ja "arenenud sotsialismi" põhiseaduse vastuvõtmine on seotud NSVL-i poliitilise režiimi olulise muutusega. Hoolimata asjaolust, et sotsiaalsüsteemi oli veel ausalt korraldatud ja juhtisid riigi ainsa partei esindajad, hakkas riik vabastama autokraatia kultusest, mille üheaegselt tutvustas JV Stalin.

Arbitraalsus ja seaduserikkumised, samuti piiramatu hirm, mis domineeris ühe isiku totalitaarse valitsemise ajastul - kõige enam valitsenud kommunistliku partei poolt avalikult hukka mõistagi. Kui vigade ja ülemäärade tunnustamisel astuti samme ühiskonna veendumiseks, et endine režiim oli võimatu tagasi pöörduda, tekkis küsimus, et "arenenud sotsialismi" põhiseaduse väljatöötamine ja järgnev vastuvõtmine NSV Liidus on lihtsalt vajalik.

Erikomisjoni moodustamine

Otsustati alustada põhiseaduse uue versiooni ettevalmistamise esimest etappi. Esiteks loonud nad põhiseadusliku erikomisjoni. Selle moodustamisele eelnes ÜKP Keskkomitee sekretäri NS Hruštšovi aruanne NSV Liidu Ülemnõukogu kohtumisel 25. aprillil 1962. Samal päeval toimus kohtumine, kus komisjoni koosseis kiideti heaks. Alates sellest hetkest hakkas "arenenud sotsialismi" (projektijuht - N. Hrushchev) põhiseaduse kohene areng ja edasiarendamine.

Kui Leonid Brežnev võttis esimese sekretäri ametikoha, võttis ta automaatselt põhiseaduskomisjoni esimehe ülesandeid. Pean ütlema, et selle koosseis muutus mitu korda, kuid moodustamise põhimõte jäi samaks - see sisaldas riigi ja partei juhtkonna esimesi isikuid, ametiühingute ja autonoomsete vabariikide, territooriumide ja piirkondade esindajaid, samuti töötajate ja talupoegade, teadlaste jne esindajaid.

Projektiarendus

Dokumendi kirjutamise algetapis tõusis küsimus nõukogude ühiskonna hetkeolukorrast ja sellest, kus see läheb tulevikus. "Proletariaadi diktatuuri" aluseks olev positsioon ei olnud asjakohane, sest "klassi võitlust" sellisena enam ei olnud.

Vanadest ideoloogiast eemaldumiseks ja täiesti uue ühiskonna loomiseks kulus aega. Enne "arenenud sotsialismi" teooriat tekkis peaaegu 15 aastat möödas. Kuid niipea, kui selle sihtasutused moodustasid, hakkas põhiseaduse eelnõu kirjutama palju kiiremini.

Eeltingimused

1936. aasta põhiseaduse vastuvõtmise hetkest ja enne uue dokumendi heakskiitmist on möödunud neli aastakümmet. Selle aja jooksul toimus NSV Liidus mitmeid olulisi muudatusi, mis ühel või teisel viisil mõjutasid avaliku elu kõiki aspekte.

Endine 1936. aastal vastu võetud põhiseadus tugines asjaolule, et sotsialismi põhiprintsiipide loomine oli lõppenud. Nüüd leiti, et NSV Liidus on juba ehitatud küps ja arenenud ühiskond, mille tulemuseks on teine rahvaste kogukond, mida nimetatakse nõukogude rahvaks.

Proletariaadi "diktatuurist" tekkinud riik on nüüd saanud üleriigiliseks riigiks ja majandus on täielikult muutunud sotsialistlikuks varaks. Kommunistlik partei on oluliselt laiendanud oma auastmeid ja tema roll riigi juhtimises on muutunud vastutustundlikumaks.

Sotsialism oli paigutatud teiste maailma süsteemidega, nii et Nõukogude Liidu rahvusvaheline mõju ja autoriteet kasvas mitmel korral. Kõik need eeldused osutasid, et "arenenud sotsialismi" põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine oli paratamatu.

Avalikustamine

Uue põhiõiguse seaduse eelnõu avaldati 1977. aasta juuni alguses mitte ainult kesk-, vaid ka vabariiklikes, piirkondlikes ja piirkondlikes ajalehtedes. Ta arutas aktiivselt neli kuud - alates 5. juunist kuni septembri lõpuni. Ametlike andmete kohaselt osales uue projekti arutamisel rohkem kui 140 miljonit inimest. Ja see on umbes nelikümmend viiendikku kogu Nõukogude Liidu täiskasvanud elanikkonnast. Kõnealuses küsimuses toimunud üleriigiline arutelu andis võimaluse teha umbes 450 000 muudatusettepanekuettepanekut, mille eesmärk oli eelnõu artiklite selgitamine, täiustamine või täiendamine.

Kodu- ja välispoliitika peamised aspektid

Nõukogude riigi ja õigussüsteemi arengu peamine suund oli sotsialistliku demokraatia parandamine ja tugevdamine. Seda peaks hõlbustama "arenenud sotsialismi" põhiseaduse vastuvõtmine. Kellele sellist ideed võiks rakendada? Muidugi ei olnud Stalini järgi küsimus sellest. Alates oma ainsa valitsuse ajastust on riigi võim radikaalselt muutunud.

Ka uues põhiseaduses konsolideeriti Nõukogude riigi sotsiaalne alus - töötajate ja talupoegade tugev liit intellektist. Ta tähendas ühiskonna teatud sotsiaalse homogeensuse saavutamist ning võrdseid võimalusi iga inimese terviklikuks arenguks.

Mis puudutab välispoliitikat, siis põhiseaduses on selgelt sõnastatud peamised sätted rahu, rahvusvahelise koostöö ja kõigi rahvaste julgeoleku tagamiseks eranditult. Samuti kuulutati välja Nõukogude Liidu ja teiste riikide heanaaberlike suhete järkjärgulised põhimõtted. Maailma sotsialistliku süsteemi lahutamatuks osaks oli NSVLiga samaväärse poliitikaga riikide liit.

Majandus

"Arenenud sotsialismi" põhiseaduse vastuvõtmine oli kaasa aidata Nõukogude inimeste kultuurilise ja materiaalse elu märkimisväärsele tõusule. Sel eesmärgil töötati välja spetsiaalne teaduslikult põhjendatud ja pikaajaline majandusstrateegia. Põhiosa selles mängis Nõukogude riik. Selle eesmärk oli tagada tootmise korraldamine, kaasaegse materiaalse ja tehnilise baasi loomisega soodsad tingimused ning arendada majandussuhteid reguleerivaid eeskirju.

Uue põhiõiguse seaduse väljatöötajad lähtusid eeldusest, et "arenenud sotsialismi" põhiseaduse vastuvõtmist tugevdaks veelgi tugevamalt rahvamajanduse ajalooliselt kujunenud jõuline, ühtne ja edukalt toimiv mehhanism. Selles dokumendis esimest korda ajaloos registreeriti seadusandlikul tasandil NSVLi eriline majanduslik süsteem.

Omandivormid

"Arenenud sotsialismi" põhiseaduse vastuvõtmine, selle heakskiitmise kuupäev oli vaid aja küsimus, kusjuures majandussüsteemi aluseks oli sallistunud omandivorm kõigile tootmisvahenditele, mis olid jagatud kahte vormi. Üks neist oli riigi omanduses ja teine oli kolhoosi ühistu. Tõsi, oli ka teist tüüpi sotsialistlik vara - see on ametiühingute ja muude avalike organisatsioonide omand. Kuid ainult kahes esimeses vormis määrati kindlaks rahvamajanduse iseloom ja ühiskonna jagunemine sõbralike klasside esindajatena - töölised ja talupojad. Samal ajal oli uue põhiseadusega sätestatud riigi põhiülesanne sotsialistliku vara kaitse.

Nõukogude majanduslik süsteem sätestab ka õiguse isiklikule varale. Selle allikaks oli sotsiaalselt kasulik töö. 1977. aasta põhiseadus sätestab eranditult kõigi omandivormide õigusliku staatuse peamised sätted, märkides nende teemad.

Õigused ja kohustused

Uus põhiõigus tagab NSVLi kodanike sotsiaalse õigluse . Põhiseaduses sätestati õigus tööle, puhkusele, haridusele, materiaalsetele hüvitistele leivaja või puude kadumise korral. Seda öeldi dokumendis sõnavabaduse ja ajakirjanduse, meeleavalduste ja tänavate rühmituste, kogunemiste ja kohtumiste jms kohta.

Nõukogude rahva kohustus oli järgida NSV Liidu seadusi, olla NSVLi kodaniku nime väärt ning töötada kohusetundlikult ja distsiplineeritult tööl, kaitsta riigi huve ja igal pool aidata oma võimet ja võimet tugevdada,

Eraldi öeldi iga nõukogude inimese püha ülesanne - sotsialistliku kodumaa kaitse. Kodanike riigireform on oma rahvale tõsine kuritegu. Nõukogude kodaniku auväärne kohustus oli sõjaväeteenistus riigi relvajõududes.

Põhiseaduse vastuvõtmine

4. oktoobril toimunud Ülemnõukogu erakorralisel istungjärgul loodi toimetuskomisjon, mille ülesandeks oli põhiseaduse lõpliku eelnõu ettevalmistamine. Kohtumisel arutati ka "arenenud sotsialismi" põhiseaduse vastuvõtmist. Brežnev tegi aruande projekti arendamise tulemuste ja selle populaarse heakskiidu kohta. Seoses sellega kõneles 92 parlamendisaadikut. Selle tulemusena otsustati teha muudatusi kaheksa punkti ja lisada uus artikkel.

Kolm päeva hiljem toimus hääletamine asetäitja ja seejärel "arenenud sotsialismi" põhiseaduse vastuvõtmine. Kuupäev, 7. oktoober 1977 kuulutati riigipühaks.