SeadusRiik ja õigus

Riigihankeleping: tingimused, tingimused, valim

Vene Föderatsiooni õigusaktidega nähakse ette riigi- või kohaliku omavalitsuse struktuuride ning kaupade, teenuste ja ehitustööde eraõiguslike tarnijate vaheliste õigussuhete loomine erilepingute sõlmimisega. Need lepingud tuleb sõlmida vastavalt erinevate õigusaktide allikatele kehtestatud rangetele eeskirjadele. Nende allkirjastamist ja täitmist iseloomustab suur hulk nüansse. Milline on õigussuhete eripära, mis on vormistatud riiklike lepingute kaudu? Kuidas nad on sõlmitud?

Mida saab riigi leping sõlmida?

Õigussuhete legaliseerimiseks sõlmitakse riigi leping, mille objektiks on kaupade müük või teenuste osutamine ametiasutuste vajadustele, mis tulenevad vajadusest rakendada nende volitusi nende struktuuride poolt. Asjaomase lepinguga klient on riik ja täitevvõim võib olla organisatsioon, üksikettevõtja või üksikisik.

Kuidas saab riigi leping välja nägema? Vastava dokumendi struktuuri näidis on allpool toodud pildil.

Riigihankelepingu vastaspool võib olla nii riigi struktuuridega seotud kui ka sõltumatu. Mitmel juhul võib riigilepingu sõlmida välismaiste üksustega, kui reeglina ei saa asutus või asutused riigis vajalikke kaupu tellida.

Vaatlusaluste õigussuhete liik sõlmitakse seaduses sätestatud menetluste ja tähtaegade piires. Lähemalt uurime nende eripära.

Riigihankelepingute sõlmimise kord ja tingimused

Riigi ja tema osapooltega seotud õigussuhete registreerimise esimene etapp on kõnealuse lepingu koostamine. Seda arendab otse asutus, see tähendab klient, ja seejärel saadab see tarnijale. Kui õigussuhete teine pool on lepingu tingimustega rahul , märgib ta selle 30 päeva jooksul, pärast seda saadab ta lepingu koopia lepingu koostanud riigiasutusele.

Mitmel juhul sõlmitakse riigileping pärast riigihankelepingute sõlmimise menetluse pakkumist riigiasutuste vajaduste rahuldamiseks. Sel juhul võib vastava lepingu allkirjastamise ajastus olla erinev: leping võib sõlmida mitte varem kui 10 päeva pärast pakkumisprotokolli allkirjastamist, kuid mitte hiljem kui 20 päeva pärast selle menetluse rakendamist.

Kui tarnija ei allkirjasta lepingut õigusaktidega ettenähtud tähtajaks, antakse riigilepingu sõlmimise õigus üle teisele majandusüksusele. Reeglina sellele, mis pakub pakkumises järgmiseks kõige soodsama hinna. Samal ajal võib ebaõiglaste vastaspoolte registrisse kanda ettevõte, kes keeldub riikliku lepingu sõlmimisest. Sellisel juhul ei saa asjaomane organisatsioon kolme aasta jooksul riigihangetes osaleda.

Riigihankelepingu sõlmimine eeldab selle tingimuste määratlemist. Lähemalt uurime seda aspekti.

Riigihankelepingu tingimused

Riigi poolt teatavate kaupade või teenuste tarnija poolt sõlmitud lepingu tingimused on salastatud:

  • Märkimisväärseks;
  • Kohustuslik;
  • Teistele.

Asjaomase lepingu esimese tüübi tingimused on:

  • Teema;
  • Tingimused;
  • Tarnete maksumus ja nende maksekorraldus.

Kui vastaspool töötab USNis, siis on lepingu hind näidatud ilma käibemaksuta. Kui ei, siis kajastub käibemaksu väärtus lepingu struktuuris.

Lepingu kohustuslikud tingimused hõlmavad järgmist:

  • Lepingu täitmise koht;
  • Tarnitud kauba vastuvõtmise protseduur;
  • Õigussuhete osapoolte vastutuse tingimused.

Reeglina eeldab riigileping vastutuse korralduse kehtestamist, mille kohaselt riik või tema vastaspool maksab lepingutingimuste mittetäitmise korral trahvi, arvutatuna keskpanga praeguse refinantseerimismäära arvestades. Juhul kui mõni pool tõestab, et lepingu tingimuste täitmata jätmine toimus vääramatu jõu või muu objektiivse põhjuse tõttu, ei maksta trahvi.

Lepingu muudele tingimustele on võimalik eelkõige hooldada. Kasulik on oma üksikasju üksikasjalikumalt kaaluda.

Hankelepingu tingimuseks olemine

Sellise riigihankelepingu raames antud tagatise kohaselt on tavapärane mõista kaubagrupi toodete või teenuste tarnija finantstagatisi valitsuse tellimustes. Juhul, kui asutuse vastaspool ei suuda ülesandeid täita, saab klient katta tagatisega tekkinud kahjud.

Valitsemissektori põhitüüpide liigid:

  • Pangagarantii;
  • Kindlustus;
  • Kautsjon;
  • Pandiga.

Samal ajal ei tohiks riigihankelepingutega seotud tagatiste summa ületada 30% kauplemise algatamise teatises märgitud kauba tarnimise või teenuste osutamise hinnast.

Isegi kui lepitakse kokku riigi ja selle osapoole vahel sõlmitud lepingu tingimused, võib neid ühel või teisel viisil muuta. Uurime, kuidas seda teha.

Riigihankelepingu tingimuste muutmine

Esiteks meenutame, et riigi lepingu tingimusi, mis on seotud õigussuhete materjali, tingimuste, rakendamise kohtade ja hinna struktuuriga, ei saa korrigeerida. Sellegipoolest on lubatud selliseid lepingu valikuid muuta järgmiselt:

  • Tehingu osapoolte andmed (nende muudatusi saab eelnevalt kindlaks määrata näiteks mõnede või muude koosseisude dokumentides, üksikasjades);
  • Teave riigi poolt tellitud kaupade või teenuste arvu või mahu kohta;
  • Lepingu kogumaksumus, kui tegemist on pikaajalise kokkuleppega inflatsioonilistel põhjustel, muutuvad ka tarnija kulude väärtust mõjutavad tegurid.

Samal ajal peab lepingupartner aktsepteerima mis tahes muudatusi riigihankelepingu tingimustes, mille on algatanud üks tehingupool.

Nüüd uurime, millises järjekorras riigihankeleping lõpeb.

Lepingu lõpetamine

Riigihankeleping (leping) võib lõpetada, kui:

  • Pooled on täitnud oma põhikohustused;
  • Partnerid otsustasid ühiselt lõpetada õigussuhe;
  • Kohus tühistab asjaomase lepingu.

Leping on üldjuhul lõpetatud tsiviilkohtumenetluse korras. Seepärast algatab lepinguosaline lepingu tühistamise ärakuulamise. Samal ajal saab ta pöörduda kohtusse ainult siis, kui tema partner keeldub lepingu lõpetamisest, kui selleks on õiguslikud põhjused, või kui vastaspool ei saa ettenähtud tähtaja jooksul vastavat ettepanekut - vastavalt lepingule või seadusele.

Riigi- ja omavalitsuse leping - õiguslike suhete dokumenteerimise vahend, mida reguleerivad Art. 72 Vene Föderatsiooni tsiviilkoodeksi ja föderaalseaduse nr 44, mis võeti vastu 05.04.2013. Vaatame üksikasjalikumalt riigilepingute sõlmimise menetluse õigusnormide iseärasusi.

Riigihankelepingute seadusandlik reguleerimine: RF eelarvekoodeksi artikkel 72

Nii kuuluvad peamiste õigusallikate seas, mille jurisdiktsioon laieneb riigiõiguslike lepingute raames õigussuhetes osalevatele ettevõtetele - eelarvekoodeks. Vastavalt RF Riigikokkuleppe artikli 72 sätetele teostatakse riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuste vajaduste rahuldamiseks mitmesuguste kaupade, ehitustööde või teenuste ostud lepingu vormis, mis:

  • Põhineb kaupade, teenuste või ehitustööde ostude plaanil ;
  • On moodustatud vastavalt kehtestatud normidele;
  • Tasu makstakse piirangute järgimise ajal õigusaktidega kehtestatud eelarveliste kohustuste piires.

RF KK eraldab eraldi kategooria lepingud - riigihankelepingud teatavate kaupade tarnimiseks Venemaa relvajõududele vastavalt Vene Föderatsiooni presidendi poolt kinnitatud programmidele. Neid lepinguid saab sõlmida tingimusel, et tarned tasustatakse vastavate programmide tingimuste kohaselt määratud rahaliste vahendite piires.

RF KK ütleb ka, et riigihankeleping teenuste osutamise või ehitustööde läbiviimiseks, mille müügiküla kestust ületab eelarveliste kohustuste raames kehtivate piirangute kehtivuse, saab maksta selle summa piires, mis määratakse ametiasutuste otsustega , Määratletakse RF riigi koodeksi sätetega.

Juhul, kui riigihankelepingu objektiks on kauba tarnimine eelarveliste kohustuste piirmäärade kehtivusaja pikendamise ajaks, võib vastavaid lepinguid sõlmida, võttes arvesse õigussuhteid reguleerivaid õigusnorme teatavate kaupade hankelepingute lepingulises süsteemis.

Riigihankelepingute seadusandlik reguleerimine: föderaalne seadus nr 44

Järgmine kõige olulisem õiguseallikas, mis määrab riigihankelepingu sõlmimise, on föderaalne seadus nr 44. Kõnealune seadus jõustus 1. jaanuaril 2014. Enne seda reguleeriti riiklikke ostusid veel ühe teise õiguseallikaga - föderaalseadusega nr 94, vastu võetud 21. juulil 2005. Asjaomaste seaduste vahelised erinevused on olulised.

Seega võib märkida, et uus föderaalõigus kasutab mõistet "leping", nagu mõni advokaat mainib kui "lepingu" mõiste alternatiivi. Föderaalseaduse nr 44 kohaselt sõlmitud riigihankeleping on määratletud kui leping, mis sõlmitakse Vene Föderatsiooni, riigi või kohaliku omavalitsuse nimel teatud vajaduste rahuldamiseks. Tegelikult oleme seda määratlust juba käsitlenud artikli alguses.

Ekspertide sõnul võeti vastu uus föderaalõigus, mille eesmärgiks oli:

  • Suurendada riigihangete tehingute läbipaistvust;
  • Korruptsiooni taseme vähendamine riigi ja tema vastaspoolte vaheliste õigussuhete kujunemisel;
  • Tõhususe suurendamine, riigi vahendite kulutamise ratsionaalsus erinevate ostude jaoks.

Föderaalseaduse nr 44 peamine eelis on juriidilise keskkonna loomine, kus riigi struktuuride ja nende osapoolte õiguslikud suhted on esialgselt planeeritud ja riigilepingu täitmine on suhteliselt rangelt kontrollitud.

Vaadakem põhjalikumalt föderaalseaduse nr 44 riiklike lepingute seadusandliku reguleerimise peamised uuendused.

Föderaalseaduse nr 44 lepingute sõlmimine: olulised uuendused

Föderaalseaduse nr 44 kõige tähelepanuväärsemate uuenduste hulgas on vajadus luua eriteenuseid riiklikes struktuurides, mis tagavad asjaomaste lepingute sõlmimise õiguspärasuse. Nende teenuste koosseis peaks hõlmama pädevaid riigihangete valdkonna eksperte, kes suudavad seadusega luua vastaspoolega sobivad juriidilised suhted, et edendada partnerite eripära paremat mõistmist. FZ nr 44 juhendab riigi- ja kohaliku omavalitsuse struktuure kõnealuste teenuste rajamiseks, kui riigihankelepingu hind on üle 100 miljoni rubla.

Föderaalseaduse nr 44 järgmine innovatsioon on kehtestada ametiasutuste kohustus, milleks on pikaajaliste hangete planeerimise rakendamine. FZ nr 94 näeb ette aastaplaanide ettevalmistamise. Uus seadus kohustab klienti koostama täiendavaid plaane juba 3 aastat.

Nagu praeguste hanke-ajakavade puhul, tuleb need avaldada ühtses infosüsteemis või EIS kooskõlas föderaalseadusega nr 44 ja see on veel üks floora seaduse uuendus. See infrastruktuur on mõeldud peamiselt pakkumiste korraldamiseks. Kuid EISi abil saate tutvuda ka hankekavade, olemasolevate lepingute rakendamise andmete, hinna dünaamika ja eri turuosaliste pakkumistega.

Võib märkida, et lisaks EIS-ile on ka mitmeid teisi teabeallikaid, mis on saadaval lepinguosalistele ja teistele huvitatud isikutele. Eelkõige on valitsuse lepingute veebiregistri - peamine ressurss, mis kajastab andmeid valitsusasutuste vajaduste kohta, tegelikku tarnimist Venemaa Föderatsiooni eri piirkondadesse, teavet rahastamispakkumiste allikate kohta.

Föderaalseaduse nr 44 üks muu oluline uuendus on riigihangete taseme vähendamise stimuleerimine dumpingu tasemel. Vastavalt kõnealuse õiguse allikale kehtestatud normidele peab ettevõte, kes kavatseb sõlmida riigihankelepingu kaupade, teenuste või ehitustööde tarnelepingute sõlmimiseks ja pakkumise, mis on 25% madalam algsest pakutavast hinnast, põhjendama seda allahindlust üksikasjalikult ning esitama tõendid selle kohta, et kvaliteet Tarne on piisaval tasemel. Peale selle peab dumpinguagentuur pakkuma riigihangete hooldust summas, mis on poole ja pool korda suurem kui pakkumises nimetatud. Ainult käesoleval juhul saab see ettevõte osaleda pakkumismenetluses riigihangete sõlmimiseks.

Enne aktsepteerimissertifikaadi koostamist peab tarnija, kes on sõlminud riigi lepinguga ja on täitnud oma kohustused, läbi viima läbi tarnitud kaupade või teenuste vastavuse lepingutingimustele, koostama aruande tehtud töö kohta ning avaldama selle dokumendi ka EIS-is. See nõue kehtib ka föderaalseaduse nr 44 kõige olulisemate uuenduste kohta.

Nüüd uurime mitut praktilisi nüansse, mis iseloomustavad riigihangete sõlmimist. Eelkõige on kasulik käsitleda täpsemalt, millised on asjaomaste kokkulepete allkirjastamise iseärasused.

Riigihankelepingute allkiri: nüansid

Riigihankelepingu sõlmimist võib algatada majandusüksus:

  • Osalemine pakkumismenetlustes (me oleme juba eespool nimetatud mehhanismi kaalunud);
  • Taotlege spetsiaalseid pakkumisi meetodina, mis on alternatiiviks esimesele skeemile.

Mõlema mehhanismi kaasamine eeldab, et osalejad järgivad õigussuhetes sätestatud mitmesuguseid käsitletavaid õigussuhteid. Seega, kui ettevõte kavatseb enampakkumisel osaleda, siis peab ta nendega ühendust võtma, kui enampakkumise kohas avaldatakse potentsiaalsete lepingute protokollid, kuid mitte varem kui 10 päeva pärast ja hiljemalt 20 päeva hiljem. Oleme eespool juba maininud.

Teine mehhanism vajab omakorda noteeringute taotlemist mitte varem kui 7 päeva pärast protokolli noteeringute paigutamist veebisaidile, samuti riigihankelepingute taotluste hinnangute saamist, kuid mitte hiljem kui 20 päeva pärast protokollis kajastatud kuupäeva. Seaduses määratletud riigihankelepingu perioodil on majandusüksusel õigus pakkumises osalemise tulemusi edasi kaevata. Leping jõustub alles hetkest, kui klient ja tarnija on selle allkirjastanud.

Nagu eespool märgitud, võib seadusega sätestatud juhtudel leping tühistada. Enamasti tekib õigus mõne osapoole riigilepingu lõpetamiseks, kui osapool lakkab oma kohustusi täitma. Järgmine nüanss koostoime kohta valitsusasutuste ja nende kolleegidega, mida me võime täpsemalt kaaluda - riigihankelepingu täitmine.

Riigihankelepingu täitmine: nüansid

Mida saab juhtida tähelepanu osa õiguslikku regulatsiooni selle aspekti õigussuhtes riigi ja selle vaste?

Kõige olulisem hoiatus siin on see, et tingimused peavad olema täidetud vastavalt lepingule, kui ei ole teisiti objektiivsetel põhjustel, milles avaldatu üksus võib selgitada. See tähendab, kui mõni osapooltest ei täida oma kohustusi, siis pead maksma trahvi, kui ta suudab tõestada, et viga on tingitud vääramatu jõu või muude asjaolude tõttu. Peaasi - et valmistada tõendeid, et takistused lepingu täitmise ilma majandusliku agent, ja seda ei saa eemaldada tema taotluse alusel.

Järgmine kõige olulisem aspekt õigussuhte küsimus - pakkuda valitsuse leping. Mis on selle peamised nüansid?

Tagatised valitsus Lepingud

Peamine eesmärk on anda riigi lepingud - hüvitise kulud tahes õiguslike suhete isikud, kes on tekkinud seetõttu, et vastaspool lepingutingimustega. Tavaliselt on see stsenaarium ilmneb siis, kui see mingil põhjusel puudub vajalik kogus raha, et katta kulud osana lepingu.

Lisaks tarnija saab kasutada tarkvara, et muuta teise osapoole ei pidanud osapool on rikkunud lepingu tingimustega. Vastavalt seadusele, võib esindada erinevaid ressursse. Kõige populaarsem on panga garantiid. Nad on kahte liiki.

Esiteks, see on pangagarantii, mille tarnija saab rahalised vahendid, mis võimaldavad tal täita valitsuse leping. Teiseks, on olemas vastav ressurss tüüp, mis annab tulu, mis on saadud eelnevalt, mis tavaliselt annab riik lepingu. Väärtus pakkudes valitsus lepingu võib olla erinev. Tüüpilised selle suurus on umbes 30% riigi leping. Mõnel juhul poolte luua suhteid komponent oluliselt madalam - näiteks 10%.

Kui töövõtja lepingu alusel edukalt vastab tingimustele, millele kokkulepe, pangagarantii tagastatakse majandusüksuse et ta on talle.

Võib märkida, et lisaks sellele allikas kui registris riigihangete, millest oleme eespool öeldud, Vene õigusaktid näevad ette loomine teise suurte infobaasi raames suhteid osalemise valitsusasutuste ja nende töövõtjad. Me räägime pangagarantiide registris. Ta esindab online ressursse, kus saab tutvuda informatsioon, mida turvameetmeid teatavate valitsuse lepinguid. Kui üks või muud liiki tagatis ei kajastu vastavas registris, on kehtetu. Kliendil on õigus mitte sõlmida leping esineja nii kaua kui teave garantii nende vastu ei lisata ühte registrisse.

Similar articles

 

 

 

 

Trending Now

 

 

 

 

Newest

Copyright © 2018 et.unansea.com. Theme powered by WordPress.