Mis on stiililiselt värvitud sõnad? stilistiline värvaineid

Nad kuuluvad filiaali teadus, mis tegeleb koolituse diferentseeritud keelekasutust kommunikatsioon, samuti anda teadmisi seoses keel ise, ja asjakohaste vahenditega, mis on vajalikud selle kasutamiseks. Seda nimetatakse "stiilis" ja selle eelkäija oli retoorika (kõnekunst mõiste), mis käsitles üksnes avaliku esinemise stiili. Stiil teaduse hõlmab kõiki süsteeme kõne abil. See on selline doktriin seoses kõige tõhusam avaldumisvorme mõtteid ja tundeid.

Mis on stiililiselt värvitud sõnad?

Neid kasutatakse ainult teatud stiile, näiteks:

1. Teaduslik sõnavara. See sisaldab sõnu, mida kasutatakse hariduse, teaduse ja tehnoloogia (näiteks vahemikus, laser ja nii edasi. D.).
2. Poliitiline leksikon. Siin on sõnad, mida kasutatakse sotsiaalse ja poliitilise valdkonnas (kandidaat, doktoritöö, arvan ja nii edasi. N.).
3. Conversation sõnavara. Seda tähistatakse sõnadega, mida kasutatakse peamiselt kodumaiste side suuliselt (suur pildid ja Inet t. D.). Osana kunstiteoste seda kasutatakse iseloomustamiseks peategelaste.

Kokkuvõtteks eespool, saame väita, et see on stiililiselt värvitud sõnu. Need on sõnad, mis on lisaväärtus, täpsemalt, nad kutsuvad objekti ja andke seda asjakohase hindamise (hooletussejätmise heakskiidu iroonia, ja nii edasi. P.), samuti teatud emotsioone suunas teda.

Mingi stilistiline värvaineid

See sisaldab kahte komponenti:

1. Funktsionaalne sihtrühma stilistilise värvus (värvus üksikute keele), mis omakorda on jagatud kolme peamist liiki:

• vestlus;
• raamat;
• neutraalne.

Esimesed kaks liiki võivad olla:

- grammatilistes vormides (näiteks kokkulepete (neutraalne) - lepingu (vestlus);

- sõna (nt koht (neutraalne) - asukoht (raamat);

- jaotama (nt venitada jalgu (vestlus) - puhata viimase une (raamat);

- ettepanekud (näiteks seetõttu, et mitte-lendav ilmastikutingimused, lend hilineb (neutraalne) - sest udu, ma ei lennata (kõnekeelne).

2. Ilmekas-stilistiline värvimine hindamise (ei seondu eriti stiili, mis sisaldub sõna) sisaldab kolme liiki:

• vähendatud;
• suurenenud;
• neutraalne.

Näide: elu (neutraalne) - zhituha (redutseeritud) - elu (suurenenud).

Neutraalne ja stilistiliselt maalitud sõna

Sõnavara kirjakeele võib jaotada kahte põhikomponenti: stiililiselt värvitud ja neutraalne sõnavara.

Neutraalne sõnavara - sõnad, mis ei ole seotud ühegi kehtiva stiile kõne, see tähendab, neid saab kasutada igal süsteem kõne tähendab, sest nad on väljendusrikas ja emotsionaalselt värvitud. Kuid need sõnad on stilistilise sünonüümid (jutukas, raamat, rahvakeelne).

Vastavalt M. V. Lomonosova teooria ( "Kolm rahustab"), kõik teised sõnad on kas kõrge kõne süsteemi ressursse (nt puhata, ja kodumaa t. D.) Või madal (nt mõni päev, kõht ja m. N ) ..

Sellega seoses on sõnavara rääkinud (hall ruun, tsyts, jne ...) Ja raamat, mis omakorda jaguneb alljärgnevalt:

• Ametlik tegevusala (töövõtjad, protokoll, jne ...);
• sõnavara kirjanduses (silmad, magenta, jne ...);
• sf (kaatetitest, doktoritöö, jne ...);
• publicistic (valdkonnas töötajate algatusel, ja nii edasi. lk.).

Directions keeleline stiil

Kaks neist, eriti:

• keele stilistika;
• stiilis kõne (funktsionaalne stilistika).

Esimene suunas õpib stiililiste sõnavara, grammatika ja sõnavara ja stiili struktuur keeles.

Teiseks - erinevaid kõne- ja nende sõltuvust erinevate avaldused eesmärke.

Keeleline stilistika peaks sisaldama põhimõtet järjepidevus ja funktsionaalsuse ja kajastama suhteid eri tüüpi kõne eesmärgil öeldes tema teemad, tingimused kommunikatsioon, autori suhtumine ja kõne adressaadi poolt.

Selle kõige olulisem kategooriad on funktsionaalne stiile (sordid kirjakeele, mis teenivad erinevaid aspekte sotsiaalse elu).

Styles - erinevate kombinatsioonide keelekasutuse protsessi side. Iga süsteem kõne abil iseloomustab originaalsus Rakenduslingvistika ressursse, samuti nende unikaalne kombinatsioon üksteist.

Seega on vaja välja töötada Euroopa mõiste, mida on keeleline stilistika. See ennekõike filiaali lingvistika, mis uurib erinevaid stiile (keel, kõne, žanr, jne). Samuti teemaks tema teadustöö on emotsionaalne, ekspressiivne ja hindavat omadusi keeleüksusesse paradigmaatiline tingimused (süsteemi raames keeles) ja süntagmaatilise aspekt (erinevates valdkondades side).

Struktuuri peetakse osa lingvistika

Stiilis kaasaegse vene keele koosneb kolmest peamisest osast:

1. stiilis tekst, mis uurib selle sisemise struktuuri ja mitte keele seos sisu (eesmärk, teema ja nii edasi. D.) Mis keeles väljend.

Käesolevas jaos on oluline ehitada teksti, interaktsiooni oma konstruktsioonielemendid, suhe vormi ja sisu, mõju kommunikatiivne kavatsused autorile kui adressaadile, samuti mõju põhitegureid. Üldiselt oluline roll on avalikustamise astmes konkreetse kommunikatiivne ülesandeid.

2. Funktsionaalne stilistika on keskendunud uuring olemasolevate meetodite kasutamise keeles konkreetse inimtegevuse valdkondades (haldus-, õigus-, teadus-, sotsiaal-poliitiline, ja nii edasi).

3. stiilis ressursside (praktiline stilistika) tegeleb uurimistöö keeleressursside poolest stilistilise värvus (emotsionaalselt väljendusrikas ja funktsionaalne stiilis). Ta uurib aspekte seoses kasutamise ühikut keele edendamise vahendina ekspressiooni konkreetseid mõtteid, emotsioone ja infovahetus.

Teisisõnu, stiili kaasaegse vene keeles, samuti kultuuri kõnes ja retoorika uurib küsimusi, mis on seotud kraadi keele kasutamist ja toimimist ja selle vahendite verbaalne suhtlemine. Tema huvi probleemi seoses mitmekesisuse ja väljendusrikkuse kõnes.

Seega kulus kõik osad stiil võib kokku võtta selle mõiste. Vastavalt stilistilise Entsüklopeediline sõnaraamat vene keele, on filiaal lingvistika, mis uurib keele võimalusi väljendusvahendite ja toimimise aluseid erinevates inimtegevuse valdkondades.

Sisu praktiline stiil

Esiteks, see sisaldab üldist teavet seoses keelelise stiile. Teiseks, praktiline stilistika sisaldab hindamise väljendusrikas emotsionaalne värving olemasolevate ressursside keeles. Kolmandaks, selles jaos sisaldab sünonüüm keeleressursside.

Keskne koht antakse viimane, et:

• keeles enamasti puudub absoluutne sünonüümid;
• sünonüüm variatsioonid peaksid alati vastama kirjanduslikud norme;
• See võimaldas võrrelda sünonüümid teemaks nende olemasolu samal ajal ja tingimusel, et nende areng.

Samuti on oluline raames praktilise kasutamise stilistilise grammatiliste ja leksikaalsete ressursside keeles.

Ajalugu areng stiilis

Nagu varem mainitud, eelkäija kaasaegne vorm stiilis olid antiigi ja keskaja poeetika ja retoorika. Esimene peeti teaduse luule, ja teine - teaduse kõnekunst, keskne mis tegeleb õpetamise kohta verbaalse väljendamise põhineb valikut teatud sõnu, nende laused ja kõnekujundeid.

Raames Vene stilistika olulist rolli teooria stiile esimese Vene teadlane-loodusteadlane M. V. Lomonosova.

Termin pärineb alguses XIX sajandil. eelistatavalt töötab Saksa romantiline ja keset sama sajandi püüab teaduslik põhjendus stiilis ( "stiilis Filosoofia" Herbert Spencer (1852) ja Heymann Steinthalis (1866).

Põhitõed stiilis pandi teostes AA ja A-Potebni Veselovsky ( "Ajaloost epiteet").

Kitsamas mõttes (nagu kord elemente keele kõne piirid morfeemil kogu lause), selle filiaali lingvistika kohaldada American kirjeldav keeleteadus (40-50-aastatest. XX sajandi.).

Laiemas mõttes stiili moodne inglise keeleteaduse teksti. Lisaks need seotud mõisted nagu variatsioon ja valikuvabadust vormide ja meetodite autori teksti ega kõnele olid tõsiselt rikkunud, nii et ta kindlaks rohkem grammatika (tekst stilistika).

Kuna õpetus sobitamise teksti ekstra-tekstiline keele allsüsteemide ( "kood", ühise keele, ja nii edasi. D.) Style töötati esindajad Praha keelelise kool on ajalooliselt palju varem (30-40-aastatest. XX sajandi.). Siin kogu kõneaktis (suuline või kirjalik) tähenduses loetakse valiku tulemus, mida kõneleja konkreetsete keelendite sealhulgas eelnevalt pakkudes keel (grammatiline, süntaktilised, foneetiline, leksikaalse). Samuti nende kombinatsioon, raames kõneaktis muidugi sõltuvalt oma "funktsioon".

Alusel seda tüüpi tõlgendamise stiil oli mõiste "funktsionaalne" ( "teatis") stiilis kõnes. See tuli mõiste Charles Bally: keeles on kontsentreeritud mitu sünonüümiks moodustab koos oma rida, millest üks on "neutraalne taust", ja ülejäänud on erineva värvuse - stiili.

Hindamise kriteeriumid stilistilise sõnavara

Kõige olulisem neist kaks ilmuvad, eelkõige:

1. Olemasolu või puudumise kuuluvate sõnade teatud funktsionaalne stiil vene keeles.
2. Juuresolekul emotsionaalne värving kõne (väljendusrikas võimalusi keeleühikute).

Mõiste stilistilise varjund

Stilistiline selle sõna otseses tähenduses - on vara või heli kujul keeleüksusest, mis piirab selle kasutamist konkreetse stiili. See on teine nimi - värvinguga (tähendus).

Väga sageli, on aegu, kui see on raske vahet stiili ja leksikaalne tähendus keeled. Näiteks sõnad nagu otsaesine, põsed ja huuled on anatoomiliste mõisted (osa kolju, näo osad, naha-lihaste voldid) ja vastava tserkovnoslavyanizmy (otsaesine, põsed ja huuled) - "reservuaar ideed", "allikas kõnesid tark."

Niisiis, võib öelda, et siin sulandub värvinguga leksikaalne tähendus sõna. Siiski semantiline erinevus stilistiline teostustes võib olla minimaalne (nt Breg - Beach, külmatunne - külm, jne ...). Seoses sellega saame valida stiili funktsiooni väärtuste sõltumatust.

osad varjund

Kolm neist:

1. Funktsionaalne stiilis. See määratleb keeleüksus kuuluvad konkreetsesse stiilis.
2. Emotsionaalselt hinnata. See funktsioon loob suhte kõneleja kõne objekti.
3. Ilmekas (väljendusrikas). Ta näitab soov kõneleja, niiöelda "kaunistab" seda. Üldistatud expressivity võib mõista kui ajakohastamine sisemise vormi sõna (seost raha ja heli).

Stilistilisele keeleühikute

Paljud neist siiski otsustanud eraldada järgmised:

• alus:

- Suhtluseesmärki (sideprotsessis);

- kognitiivne (mõttekäigust).

• esmane;
• derivaate (osalise).

Stilistilisele sõnad (ühine keel) on jagatud kolme gruppi:

• nimetavas (nimetus nähtusi ja objekte keelevälistel reaalsus);
• emotsionaalne (ekspressiooni suhet kõneleja kõne objekti);
• konatiivses (orientatsiooni vestluskaaslase).

Põhifunktsioonid on üldiselt nimetatakse üldiselt keeleline, mis avalduvad tahes arvu avaldused (viitamata stilistilise kuuluvuse).

Klišeesid ja kantselyarizmy

Mis on stiililiselt värvitud sõnad, varem arutatud, see on nüüd väärt palju vigu, mis on põhjustatud nende õigustamatu kasutamise. Erilist tähelepanu pööratakse keeleüksuste, mis on seotud ametliku stiili.

Selle elemendid kuuluvad stiililiselt vastuvõetamatu neile kontekstis nimetatakse kantselyarizmami ( "Vene keele klassi 10"). Tasub meeles pidada, et see termin nimetatud kõne teenuseid üksnes juhul, kui neid kasutatakse kõne, mis ei ole seotud standardeid selles stiilis.

By fraseoloogilisi ja sõnavaraliste kantselyarizmam nõustunud sõna (väljend), millel on valdavalt tüüpiline süsteem hääle värvaineid (nt puudumise tõttu, kui üldse, arestida ja m. P.). Nende kasutamine osana seda stiili muudab stiililiselt alahinnatud.

Tasub meelde tuletada, et selline stiililiselt värvitud sõnad - keeleüksuste lisaväärtust.

Mõju ametlik stiil hästi väljendatud kasutades klišeesid (märksõnad, mis on saanud väga levinud ja väljendeid, mis on tuhmunud kustutatakse semantika ja emotsionaalne). Näiteks jooksul erinevates kontekstides, mida kasutatakse sageli väljendit "saada registreerimise" ( "Pall, mis lendab väravasse, saab elamisloa tabelites", "Aphrodite sai püsiekspositsiooni muuseumikogu, seega on saanud elamisloa meie linna").

Tempel võib olla ka mis tahes sageli korrata kõne, näiteks stereotüüpne metafoorid (mõiste, mis on kaotanud oma kujundlik jõu tõttu pidev kasutamine vestluses). Kuid praktiline stiil see termin on kitsam tõlgendus: see on stereotüüpne väljendeid kellel kirjavigade värvi ( "Vene keele klassi 10").

Mitmekülgne sõnu määramata väärtus, võib tegutseda ka klišeesid (nt, number, väljaandmise, juurutada määratletud, liikumine, läbi eraldi, ja nii edasi).

Neid tuleks eristada nn paigas (väljendusvahendite renderdatavate kõnes, mida kasutatakse ajakirjandusliku stiili).

Nendeks kombinatsioon võttes stabiilne iseloomu (tööturuteenuse, avaliku sektori töötajate rahvusvahelise humanitaarabi ja nii edasi. D.). Neid kasutatakse laialdaselt ajakirjanike tingitud asjaolust, et see on võimatu pidevalt leiutada täiesti uut väljendusvahendite.