N.Nekrasova luuletus "Frost, Red Nose": kokkuvõte

N. A. Nekrasova alati mures saatus Vene talurahva, eriti naiste staatuse. See teema pühendas ta palju tööd, sealhulgas ja avaldatud 1863 - in rahareformijärgseid periood - luuletus "Frost, Red Nose". Lühike töö sisu, muidugi teeb võimatuks täielikult hinnata selle põhjendatust, kuid võimaldab teil määrata ringi probleeme, mis muretsema autor.

kanne

Nekrasovin luuletus pühendatud tema õde, Anna Alekseevna. Juba laialdasel kasutuselevõtul märgitud selle üldise teema ja meeleolu. See tunnustamise autori saatuse luuletaja, kes teab elu teised. Seega uue laulu "seal on palju kurb vana" ja kõik on näinud "rohkem lootusetu" tulevikus.

Mälestusi oma kodu ja oma ema surma lõpule otsest üleskutset tema õde: "... te olete aru pikka aega - siin üksi kivid ei nuta ...".

Osa 1: surm talupoeg

Sünge mõtted põhjustada lugeja luuletus. Siin on lühike kokkuvõte.

"Frost, Red Nose" Nekrassov algab kirjeldus tragöödia elu lihtrahvaga. Ta suri oma pea ja toitja, jättes orvuks vanemad, abikaasa ja kaks väikelastele. Isa läks kaevama haua tema poeg ( "Kas ma ei kasutanud seda kaevama!"). Ema läks taga kirstu. Wife "vaikselt nutt" üle surilina - õmmelda viimase riided tema abikaasa. Ja ainult "loll lapsed" lärmakas, ei mõista, mis oli juhtunud.

Jälgid osa slaavi

Jutustus raske elu talupoeg tähtis koht 1 osa luuletus "Frost, Red Nose". Sünopsis talle sellist.

Esialgu venelanna nende kolme mõru osa: on naine ja ema ori ja esitada saatus haud. Ja ükskõik kui palju sajandeid ei toimu, see olukord ei muutu. Aga no karm elu ei ole võimalik murda "ilus ja võimas slaavi" - nagu Daria näha luuletus "Frost, Red Nose".

Ilus ja tark kõigis patsientide ja majesteetlik, mille kõnnak ja "silmad kuningannad", vene naised on alati imetlenud. On hea ja ajal, mil niitmine, ja kui ta oli oma näo "põletamine viha". Ta ei meeldi jõudeelu isegi nädalavahetustel, kuid kui nad ilmuvad nägu "naeratus lõbus", mis asendatakse see, "töö tempel", ei loo ega tantsu ei ole tema võrdsed.

Ta tunneb vastutust kogu perele, sest ta majas on alati soe, lapsed toidetud ja puhkus ekstra tükk laskemoona. Ja kui see "naine" läheb Mass lapsega süles, "kõigile neile, kes armastavad Vene inimesed" muutub "süda", lastes pilt - nii lõpeb lugu NA Nekrassov. "Frost, Red Nose", nii - on peamiselt luuletuse saatus Vene talupoeg.

Daria on fikseeritud uhked, kuid ei suutnud aidata pisarad alla veerema, sattumise "kiire käed" ja varje.

Hüvasti Proklos

Kõik ettevalmistused on lõpule viidud: haua kaevatud, kirstu toodi, surilina on valmis. "Aeglaselt, on oluline tõsiselt" sai Proklos petta välja. Tema kogu elu möödus. Nüüd veel ja ahtrist see lasub küünal peas. Autor märgib suur töö-kulunud käed ja nägu - "ilus, välismaalane jahu."

Ja ainult siis, kui riitused surnud, "native of Proklos sireenid." Oma leina ja valu kaotada kallimale ja kiitust toitja ja lein mõru harva laste osakaal on üleelanud abikaasa, vana vanemad ...

Ja hommikul ustav ratsu võttis Savraska kapten oma viimase reisi. Neetud kätte aastaid: suvel - talvel - in kardisõit. Hurrying oma viimase kampaania ajal tarnima kauba, põllumajandustootja püütud külm. Ma koju - "kehas tule." Ta oli ravitud kõik tuntud folk viisil. Lõpuks tema abikaasa läks kauge klooster imeline ikoon. Aga liiga hilja. Kui värav, Proklos, nähes teda, oigas ja suri ...

Me tagastatud kalmistu ja Daria, kes tahavad sooja lapsi, nägin, et ei ole palgid vasakule. Mõru osa lesk! Jättes poeg ja tütar tema naaber, ta läks metsa.

Osa 2 Daria

Kokkuvõte luuletus "Frost, punane nina" jätkab kirjeldus traagilise kangelanna saatus.

Kui üksi avatud hulgas metsade ja tasandikel särava teemandid, Darya saanud enam talitseda meeli. Vaatlemas "suurt kurbust lesk" sai metsa, päike, linnud ... Narydavshis palju, ta hakkab puidu lõikamiseks. Ja pisarad jooksvalt ette oma silmad, nagu pärlid, ja kõik mõtted tema abikaasa. Ja see on nüüd ootab noor lesk ja tema lastele. Nüüd peame kursis ennast kõikjal, nii valdkonnas ja farmis. Masha kasvab koos Grisha, kuid on olemas ka keegi neid kaitsta.

Mäletan Darya ja hiljuti oli unistus. Ta oli magama jäänud valdkonnas, ja tundus, et naelu sõjalise armee, pange see igast küljest. Ma helistasin abi. Kõik nad tormasid kuid kena poiss. Ma võtan seda tegema, ja kõik kuulevad ja terad - saa üksi. See osutus prohvetlik unenägu: "Nüüd ma vajutage üks." Ootan teda pikk ja üksildane talveööl aga. Natket tema maalid pulmi oma pojale, kuid pärast ootab Grisha värbab - kätesse vanem roojane, ja keegi ei kosta. Nii mõru mõtted lõigatud puit, mis ei ole uvezesh.

Aga ei kiirusta koju kangelanna töötab "Frost, Red Nose".

Kokkuvõte kohtumisel grand sõjapealik põllud ja metsad

Kaaludes Daria kummardus mändide, on "mõtlemata, ilma ägama, ilma pisaraid." Kaihoisuus hinge äkki leidis rahu, kohutav ja tahtmatu. Ja kõik külm kasvab tugevamaks. Ja siin on muinasjutt iseloomu, Sümpaatia üle pea kahetsusväärne, ta kutsub teda oma kuningriiki. Ja äkki Proklushkoy Frost välja ja sosistas õrn kõnes.

Üha enam Daria on külm ja seal on pilt silme ees. Kuum suvi. Ta kaevab kartulid, close-õiguse Masha. Järsku on abikaasa - lähedal Savraskoy sammu kaugusel hernes valdkonnas hüppab Grisha. Ja all tema süda - laps, kes on sündinud kevadel. Proklos siis ta sattus korvi, pane Mashutka Grisha - ja "korvi valtsitud." Ja nägu jõllis pärast neid Darya ilmub "naeratus rahulolu ja õnne." Oma une kuulis armas laulu ja hinge rohkem kastetud kauaoodatud rahu. Virre Pine orav langeb kangelanna lumi ja Daria seisab ja külmub "oma enchanted magada." Seega lõpeb luuletus "Frost, Red Nose".

Lühike töö sisu, kahjuks ei saa kanda kogu rikkuse ja ilu keeles, milles see on kirjutatud. Ei ole juhus, luuletus on tunnustatud kui üks parimaid loomingut luuletaja.