"Caesar on Caesari, ja Jumal on Jumal": fraasoloogia ja selle ajaloo tähendus

Ilmselt iga kord oma elus kuulsin avaldust: "Caesar on Caesari, ja Jumal kuulub Jumalale." Kuid mitte kõik ei mõista selle fraasoloogia olulisust. Eriti vähesed inimesed tunnevad selle tiivulise lause tekkimise ajalugu.

Mida tähendab "Jumal on Jumal, Caesar on Caesari"

Kuigi selle väite arvukus on erinev, on algne allikas selles: "Anna Caesari asjad keisrile ja Jumala käe Jumalale". Frazioloogia olemus edastatakse teise, mitte vähem tuntud idioomi abil: "Igaühele oma". Mõnikord tõlgendatakse selle fraasoloogia tähendust, sest kõik peaksid saama seda, mida ta väärib (mida ta peaks).

Caesar - kes see on?

Enne kui sa õpid selle fraasoloogia tekkimise ajaloost, on otstarbekas selgitada, keda kutsuti Caesariks ja miks keegi tuli talle midagi.

Nagu te teate, oli esimene Rooma keisri suur sõjaväelane ja mõtleja Julius Caesar. Pärast seda ei saanud Rooma impeerium kunagi vabariiglasse naasta. Pärast Julius Caesarit pidasid imperaatorid seda alati. Kuna nad kõik austasid selle pealkirja esimest kandjat, lisasid nad kõigepealt suurepärase Guy Juliusi - "Caesari" nime - oma nimede loetellu.

Mõni aasta hiljem muutus sõna "Caesar" omaenda nimeks tavaliseks nimeks - keisri sünonüümiks. Sellest ajast alates, Roomas, nimetati kõiki valitsejaid Caesariks.

Rooma impeeriumist räägitud ladina keeltest rändas sõna "keisr" teistele. Kuid ladinakeelset sõna "caesar" erinevates riikides luges erinevalt, sest kiri "c" kuulus mõne jaoks nagu [k], kuid teistele kui [c] ja "s" võiks lugeda [c] või [ S]. Selle tõttu muude keeltes väljendati sõna "Caesar" sõna "Caesar", eriti slaavi keeles, kuigi mõlemat varianti kasutati. Muide, aastate jooksul muutus "Caesar" "kuningaks" - nii hakkasid valitsejad helistama, nagu ka Rooma impeeriumis.

Kes ütles: "Jumalale - Jumalale, keisrile on keisriks"?

Mõistes, Caesar - kes see on, on vaja selgitada kuulsa lause autor. See kuulub Jeesusesse Kristusesse - üks kuulsamaid inimkonna ajaloos inimkonna.

Fraseoloogia tekkimise ajalugu

Nagu teate, ajal, mil Jeesus elas, oli tema kodumaa juba vallutatud romide ja muutus üheks provintsiks. Ja kuigi sissetungijad juhatasid Iisraeli rahvast üsna hästi, austades nende kultuuri ja usku, Aabrahami järeltulijad unistasid end vabaneda. Seetõttu perioodiliselt olid vandenõud ja ülestõusud. Kuid Rooma võimud suutsid neid suruda. Hoolimata sellest oli okupeerijate viha inimeste seas tugev. Varristlased teadsid sellest - üks juutide tugevaimaid religioosseid organisatsioone, kes rahva hulgas austasid ja kellel oli sageli suur jõud.

Ajal, kui Jeesus aktiivselt kuulutas ja tegi imesid, omandas ta lühikese aja jooksul rahvale suurejõudu ja variserid hakkasid Teda kadedama. Seepärast otsisid mõni nende esindajatest ühiskonna silmis "konkurendi" diskrediteerimise viis.

Sel eesmärgil seadis Jeesus mitmeid lõkse ja küsis keerulisi küsimusi. Üks neist puudutas maksu: kas see on vajalik maksta Caesarile. Sellise küsimuse küsimine lootis, et üks variseridest püüdsid Kristust tema sõnul kätte saada. Lõppude lõpuks, kui Ta saab inimeste küljel ja vastuseid "Ei, ära maksa", saavad variserid kuulutada Tema mässulisteks ja anda neile roomlastele. Kui Jeesus nõustub, et ikkagi tuleb maksta vihatud roomlastele maksud, siis inimesed pöörduvad Tema eest ära.

Kuid nagu Piiblis on märgitud, suutis Kristus lugeda mõtteid ja näha inimeste kavatsusi. Vaadates keeruka küsimuse tõelist eesmärki, palus ta anda talle mündi. Ja ta küsis küsimast küsitaval isikul, kelle profiili selles on kujutatud.

Hämmastav variser vastas sellele, et Caesar (Caesar). Jeesus vastas talle: "Anna Caesarile keisri, ja Jumal on Jumal!"
Fraasioloogia tähendus sel juhul tähendas seda, et oli vaja anda kõigile, mida nad peaksid. Caesar on oma nägu mündid, mis ta võitis võidetud riigis ja Jumalale - kiitust ja kuulekust.

Kus ja millistel asjaoludel esimest korda nimetatud fraas mainitakse?

Üsna palju räägitakse idiomist "Caesari keisrist ja Jumala - Jumalast". Fraasioloogia tähendus, selle autor ja välimuse ajalugu on nüüd meile teada. Tasub täpselt täpsustada, kus seda fraasi mainitakse. Muidugi Püha Pühakiri. Siin Kristuse elust ja tema teodest räägitakse neljast evangeeliumist. Neis jüngrid püüdsid oma sõnadega kirjeldada, mida nad mälestavad õpetaja kohta. Kolm neljast evangeeliumist on peaaegu identne lugu idiumi väljanägemisest "Anna Caesarile Caesari ja Jumal on Jumala". Nende allikate fraasoloogia tähendus on sama.

Erandiks on apostli Johni neljas evangeelium, kus sellist sündmust ei mainita.

Teoloogide seas on versioon, mis selgitab erinevate sündmuste peaaegu ühesuguseid kirjeldusi erinevate inimeste poolt erinevates kohtades. Usutakse, et Kristuse ajastul oli väike raamat, kus olid kirja pandud Jeesuse sõnade peamised teesid, kuid hiljem see kadus. Evangeeliumide kirjutamisel kasutasid jüngrid selle raamatu tsitaate, kus võib-olla kuulus fraas: "Anna Caesari asjad keisrile ja Jumala Jumalale Jumalale". Kuid see teooria on terav kriitika, sest on ebatõenäoline, et sellise tähtsusega raamat võiks lihtsalt kaotada.

Juba peaaegu kakskümmend sajandit on möödunud, kuna Kristus rääkis kuulsast fraasist: "Anna Caesarile - Caesari ja Jumalale - Jumalale". Nende aastate fraasoloogia väärtus on jäänud muutumatuks, kuna see juhtub tõeliselt tarkade sõnadega.