Föderaalnõukogu moodustamise kord

Föderatsiooni nõukogu moodustamise kord on sätestatud vastavas seaduses. Seega sisaldab struktuur kahte riigi riigi teema esindajat. Vene Föderatsiooni Riiginõukogu hõlmab ükshaaval üksuse juhtivat ja esinduslikku (seadusandlikku) asutust.

Asjaomase organi liikmena võib nimetada (valitakse) kuni 40-aastase vene kodaniku. Sellisel juhul peab isikul olema õigus valida ja valida vastavalt põhiseaduslikele normidele.

Föderatsiooni nõukogu moodustamise menetluses sätestatakse, et liikmed - asjaomaste asutuste seadusandlike organite esindajad valitakse nende organite ametiajaks ja nende moodustamisel - ühe korra valitud üksikisikute volituste perioodiks.

Kakskümmendest seadusandlikest organitest koosnevad esindajad valitakse omakorda igast kohtunikust pooleks asjaomase koda tegevusperioodist.

Föderaalnõukogu moodustamise kord näeb ette kandidaatide arvestuse esimeheks.

(Majandus) üksuse täitevorgani esindaja määrab (majandus) üksuse ametniku (täitevvõimu juhataja).

Föderaalnõukogu moodustamise kord eeldab seadusandliku võimuinstituudi esindaja valimistel salajast hääletamist. Otsus tehakse vastava otsusega.

Ametniku otsus täitevorgani esindaja määramise kohta määratakse kindlaks asjakohase dekreediga. Käesolev dekreet saadetakse asjaomase riigiasutuse esinduskogule kolme päeva jooksul.

Föderatsiooni nõukogu moodustamise kord näeb ette ametisse nimetamist käsitlevate dekreetide ja otsuste jõustumiseks vajalikud tingimused. Näiteks otsus täitevorgani esindaja vastuvõtmise kohta juhul, kui asjaomase riigiasutuse esindusorgani erakorralisel (korrapärasel) koosolekul ei ole kaks kolmandikku asetäitjate üldarvust häältest vastu võetud.

Riiginõukogu liikme ametisse nimetamist (valimist) käsitlevad otsused saadavad need organid, kes need võtsid vastu föderaalnõukogule.

Vastavalt õigusaktidele lõpetati kõnealuse asutuse moodustamine 2002. aasta alguseks.

Vastavalt põhiseaduslikele normidele on kehtestatud riigi nõukogule vastu võetavate küsimuste loetelu. Nende hulgas on järgmised küsimused:

1. Muutuste kinnitamine teemade piirides.
2. Presidendi dekreedi kinnitamine võitlusesemete kehtestamise kohta riigis .
3. Presidendivalimiste määramine.
4. Otsus riigi relvajõudude kasutamise võimaluse üle väljaspool oma piire.
5. Presidendi ametist tagandamine.
6. Kõigekõrgema, põhiseadusliku, kõrgema vahekohtumenetluse kohtunike kohtunike määramine.
7. Riigi peaprokuröri ametisse nimetamine ja vabastamine.

Vastava põhiseadusliku normi kohaselt moodustab riigikogu ja föderaalnõukogu raamatupidamiskolleegiumi. Oma tegevuse järjekorras on koosseis fikseeritud seadusandlikult.

Föderaalnõukogu nimetab oma liikmete hulgast esimehe, samuti tema asetäitjad. Nad on teadlikud sisemisest töökorraldusest, neil on koosolekuid. Riiginõukogu moodustab komisjonid, komiteed, viib läbi oma kohtualluvusega seotud parlamentaarseid kuulamisi. Organisatsiooni struktuuris on parlamentaarsete ühenduste ja fraktsioonide moodustamine vastuvõetamatu.

Koja nõukogu abiga viia läbi kollegiaalset ja operatiivset arutelu riikliku nõukogu tegevusega seotud kiireloomuliste küsimuste üle, mis on seotud organi püsiva toimimisega. See kollegiaalne organ tegutseb pidevalt. See hõlmab riiginõukogu esimehe asetäitjaid, nõukogu esimeesid, komisjoni komisjonide ja komisjonide esimeesid, parlamendikordade ja eeskirjade komisjoni.