Mis on luule? Ladina fraasid

Mis on luule? See on eraldi liiki fraseoloogilisi. Seega, et teha kindlaks teise alguses, t. E. laiem mõiste. Iseloomulik on idioom on jätkusuutlik sõnakombinatsiooni, mis on iseloomulik teatud keeles. Seega esialgu fraas struktuur olemas teatud keele, kultuuri-keskkonnas. Mis iseloomustab neid? Sõnad, millest nad koosnevad, ei saa konditsioneeritud - ta kaotas üldises mõttes. Ka üldine tähendus fraseoloogilisi üksus ei saa määrata, analüüsides tähenduses iga sõna eraldi. Lõppude lõpuks, see on palju sügavam ... Tundus hingus tarkust.

Kus on luule?

Mis on "populaarne väljendeid"? Mis funktsioon eristab neid kogum teiste tipphetki fraseoloogia? Vastus on lühike: kirjanduslik allikas. Isegi kui ütlused on aretatud nagu ütlus silmapaistvate isikute, nad ikka toonud meile kirjalikult.

Ei ole saladus, et tase ühiskonnas kultuuri määratakse sealhulgas kultuuriline mälu. See on selline tsivilisatsiooni järjepidevuse saab seletada asjaoluga, et säilinud Ladina fraasid. Roomlased olid tavasid, eelistavad Applied Sciences. Nende traktaatides arhitektuur, põllumajanduse, erinevalt praegusest äri kirjandus, kirjutatud kujundlikku keelt sisaldavad jaotama. Just tänu arengule kirjalikult tuhat aastat tsivilisatsiooni jõudnud meile tarkust täis sõnu keisrid, filosoofid, kindralid.

Vana-Rooma tsivilisatsiooni, mis on toodetud praeguse idioome

Periodization arengu kirjanduslik loovust Rooma iseloomustab oma päritolu III sajandil eKr. e. faasi ja haripunkti I sajandil eKr. e kaunistatud nimed tuntud luuletajad ja filosoofid -. Ovidiuse Cicero, Virgil, Horace.

Vana sageli oli tüüpiline vaimukas ja loov mõtlemine. Igapäevaelus on ilmne, Plutarchos ja Horace oli mitte-igav, ja pealegi üsna naljakas inimest. Nad lõid väljamõeldud pilte värvikas ja originaalne. Miks peaks lisada ainult tohutuid jõupingutusi ning selle tulemusena sündis hiire mägi! Vanasõnad roomlaste (sama mägi ja hiir), siis rohkem kui üks kord humoorikas toon mainitud kodumaiste luuletajate ja filosoofid (nt Trediakovskij).

Kas Ladina surnud?

Pärast kokkuvarisemist Lääne-Rooma keisririik, mis langeb VI sajandil eKr. e., ladina keel, keele rahvusvahelise suhtlemise Vana-Rooma, järk-järgult muutub surnud, t. e. see vait. Kuid lõpuni XVII sajandi uue Euroopa tsivilisatsiooni, see on kirjutatud keeles: see on elus ja asjakohane eliit haritud inimesed - teadlased, preestrid, diplomaadid. On need isikud, mitte ainult teada, mida sõnades, vaid ka neid kasutada oma traktaatides, meile öeldi ülevus neis sisalduv iidse mõtte. Kindlasti, kallid lugejad, te ise ei ole kunagi täidetud raamatuid või Vene tõlge kõlas sõnad, kui lausutud uhke roomlased. Meenutagem vaid mõned neist.

Ladina jaotama Euroopas

Täiustatud struktuur Ladina keeles õigel ajal sai aluseks edasisele arengule Itaalia keel, Prantsuse, Portugali. Kuid tema kujundlikkus ja frazeologichnost kätte oma kaasaegse taotluse.

Ta on ikka ametlik keel eriti katoliku Vatikan. Lisaks ladina keel oli ja jääb keeles Euroopa teadust. Tiivuline ekspressiooni Ladina keeles, mis on loodud keskaegses Euroopas. Foma Akvinsky, Thomas More, Fransua Viyon (nimekiri läheb edasi) olid pärijatele loomine Ladina fraseoloogia.

Ladina jaotama tuntud Venemaa

Seda keelt teaduse, tutvustades neile Roman idioome, lõid nad teoseid Vene teadlased, nagu MV Lomonossovi, NI Pirogov. Eelkõige on au Mihhail Vasilyevich jätkus, kuid vene traditsiooni Virgil, istutatud neid luuletus "Monument".

Kuid juba XIX sajandil. Kirjutasin A. S. Puškini "Jevgeni Onegin" romaan, muutub "Ladina ei ole moes." Ja pärast Oktoobrirevolutsiooni, ladina keel, seni kohustuslik õpib gümnaasiumi (meenub peatükis "Ladina eksam" alates "Noored" L. N. Tolstogo) võeti tagasi. Kuid praegusel ajal - ajastu massikultuur - Ladina ütlemisi uuesti kasuks. Nad mainida kirjanikud, mõjukas tegelaste hulka neid pere vapp. Lisaks täna paljud haritud inimesed vajadusel rõhku teatud ideid kasutades neid kirjalikult. Selline loovus on õigustatud: lühidus Ladina tekst, sügavus ja tähendus omane see iidne traditsioon alati muuta see atraktiivseks.

Umbes Vene fraasid

Meenutades Vene ütlemisi, pöörduda nende usaldusväärne ait - Gold vene kirjanduse XIX sajandi rikastatud maailma kultuuri nimed Pushkin, Lermontov, Griboedov, Krõlov, Belinski, Gogol, Turgenev, Tolstoi, Dostojevski. Töö nende klassikat on helde allikas neid. Tõsi connoisseurs kirjanduse teab peast paljud populaarsed väljendeid, mis on täis satiirilise romaanid, Fables, komöödiad, lugusid.

Võtame näiteks Krõlov valm "The Mirror ja ahvi." Vanasõnad, nagu me näeme, sisaldab isegi väike poeetiline tööd, mida saab kergesti mäleta ja laps.

Elujõudu ja sügavus autori mõtteid eristab faabula eespool read "The Mirror ja ahvi." Need ütlused, kahtlemata - üsna kaasaegne tänapäevalgi. Tõepoolest, enne kui hinnata käitumist teisele isikule, siis peaks õppima tajuvad oma tugevused ja nõrkused.

Oleks ebaõiglane, analüüsides töö kuldajal kirjandus, mitte märgata, et kõige helde kirjandusallikatest need aforistlikku fraasid, välja arvatud Krõlov väljamõeldisi, on toote: Griboyedov - "Häda alates Wit", Fonvizin - "alaealine" töötab Kozmy Prutkova.

Alguses XX sajandi loomisel aforismide õnnestus Vladimir Majakovski, autorid Ilf ja Petrov, M. Bulgakovi. Kehtiv mitmeid populaarseid väljendeid, mis tulevad meile Vene kirjandus:

Tüüpiliselt need fraasid jäävad sageli viisil alusel erinevate põhi kommunikatiivne asjaoludel just siis, kui teil on vaja diskreetselt anda ülevaade sellest, mis toimub. Lühidalt, fännid suure vene kirjanduse ei pea kaua selgitada, mida fraasid.

Idioom loodud Piibel

Oleks ebaõiglane rääkimata tohutu reservuaar resistentsed idiomaatilist konstruktsioonid Piibli päritoluga et hõivata olulise niši kaasaegse kommunikatsiooni ja maailmavaade. Nad piltlikult, piltlikult kaasa teket suurem moraalne ja vaimsete väärtuste isik. Lõppude lõpuks, isegi praeguse kalendri pärineb "alates Kristuse sündi."

Christian jaotama ei ole mitte ainult palju inimesi, kes usuvad. Iidsetest aegadest, kultuuri õigeusu Venemaa ja rahuldada nende igapäevaelus. See ei takistanud isegi aastakümneid seisab nn teaduslik ateism. Ilmselt igaüks meist, et saada haridus, mitte üks kord kuulnud õpetajate piibliväljend sai tiivuline: "Tea, kuidas Meie Isa" (.. St tahke, süda). Te nõustute, et igapäevaelus ei ole ebatavaline, palju idioome Piibli päritoluga. Nende näideteks võivad olla "hulkuvad lambad", "komistuskiviks", "Kiss Juudas".

järeldus

Ajaloolased ja keeleteadlased väidavad, et autorsuse mõiste "populaarne väljend" omanikuks kreeklased Homer. On mainitud peaaegu kaasaegses mõttes on ikka "Ilias" ja "Odüsseia". Kuid kas see tähendab, et nähtus ei esine varem tsivilisatsioonide?

Kuid uurides milline selline fraseoloogia, näeme, et nende genereerimise ja tekitab teatud kultuuriline keskkond. Nad rikastada vaimselt. Mees, kes kasutab populaarne väljendeid, tegelikult ahvatleb assotsiatiivne mõtlemine koostööpartnerite, nende kultuurilise potentsiaali.

Võibolla nii, viimistlus artikkel, võime järeldada, et sagedus kasutamine populaarne väljendeid igapäevases suhtlemises mees tunnistab tasemele oma kultuurilise arengu.