Poeetiline toode: kanna mett

Härjakäru peetakse gurmaanide tooteks. Mõnedel inimestel meeldib see kohe, niipea, kui nad seda maitsestavad, samas kui teised näivad kibedad. Mõnedes riikides on selline mesi väga populaarne ja connoisseurs hindavad selle maitset. See on valmistatud tavalisest (hargnenud igihaljas taimest) nektarannast. Seda võib leida tundras, männimetsas, liivades ja põletustes. Hesemeeme on saadud Euroopas ja Aasias, kuid 75% toodetest toodetakse Šotimaal. See on väga kasulik, on huvitav maitse ja viskoosne. Seda tüüpi magusat on soovitatav kasutada reuma, astma, bronhiidi, nakkusliku polüartriidi korral.

Samuti on "Heather Honey" salm. See on väga populaarne ballaad, mille kirjutas 1880. aastal Robert Stevenson. Töö koosneb üheteistkümnest kaheksast salmist ja kirjeldab sündmusi, mis on läinud. See luuletus on pühendatud Šotimaa kuninga väljaheidud inimestele.

... Inimeste rahvahulgast valiti isa ja poeg, võeti nad Tema Majesteedile, et nad näitasid, kuidas magusad jook valmistatakse virerist. Kahjuks mehi ähvardati hukkamine ja piinamine, nii et nad avastaksid kuninga saladuse. Lõpuks andis vana mees ise üles. Kuid häbi enne tema poja piirab tema isa. Seetõttu palub ta kuningat kõigepealt oma väikest poega uputada, nii et ta ei näe häbi. Tema Majesteet nõustub ja viskab vaese mehe merre. Lõpuks ütleb autor lugejatele, et vana mees ei karda nii tulekahju kui piinamist ning umriraadi saladust koos temaga. Ja tema südames jääb lootus, et tema laps ikka veel ellu jääb.

Kahjuks on selle ballaadi mõned fragmendid hävitatud. Sellest hoolimata on arusaam peamine mõte - medovarite kangelaslik võitlus, monarhi julm ja ahnus. Heather Honey oli hajutatud üle kogu maailma; Esimest korda tõlkis see töö vene Nikolai Chukovski. Pärast seda Samuel Marshak tegi seda. Uus versioon ilmus 1941. aastal, sai populaarseks ja loetavaks ning esimene lihtsalt taandub. Pärast seda, 1947. aastal, S.Ya. Marshak ja pealkirjaga üks tema kogudest - "Heather Honey". Täna õpib seda luulet iga õpilane, see kuulub programmi ja on tänapäeval populaarne kirjanike seas. Lugejad saavad sellest töölt luule, kuulda muusikat ja nautida meloodilist laulu.

Robert Stevenson nimetas ballaadi "Galloway legend". See nimi on inspireeritud Šotimaa edelaosas asuvast Galloway'i paikkonnast, kus autor armastas külastada. Ajaloolased usuvad, et ainult mõni ballaadis kirjeldatud sündmus vastab tegelikkusele. Autor tugines ainult selle ajavahemiku legendidele. On öeldud, et "Heather Honey" Marshak tõlgendas nii ilusti, et pärast töö lugemist vähemalt üks kord elus, armastab mees Šotimaa igavesti. Ja ta kindlasti tahab seda toodet proovida.

Luuletuse põhjal filmiti sama nimega filme, tehti stseene, loodi muusikateosed. Ühesõnaga ei jätnud ballaad kellelegi ükskõikseks.