Kirjakeel - see on ... Ajalugu Vene kirjakeel

Kirjakeel - on üks, mis on kirjutatud teatud inimesed ja mõnikord rohkem. See tähendab, et selles keeles on õppe-, kirjalikult, sotsiaalse suhtluse, luua ametlik-äridokumendid, teaduslikud tööd, ilukirjandus, ajakirjandus, ja kõik muud ilmingud kunsti, mis on väljendatud sõnadega, sageli kirjutatud, kuid mõnikord suulise . Seetõttu erinevad suuliselt-suuline ja kirjalik-raamatu kujul kirjakeele. Nende koostoime ja esinemise suhe on teatud seadused lugusid.

erinevad mõiste

Kirjakeel - nähtus, mis omal moel on arusaadav erinevad teadlased. Mõned usuvad, et see on üleriigiline, vaid töödeldud kapten sõnu ehk kirjanikud. Pooldajad see lähenemine on meeles peamiselt mõiste kirjakeel, viidates uue aja ja samal ajal Euroopa rahvaste rikkalikult esindatud väljamõeldis. Teiste jaoks kirjakeele - raamat, töö seab live kõne, st kõnekeel. Niisuguse tõlgenduse toetuseks on need keeled, milles kirjutamine on pikk. Ikka teised usuvad, et see on keele üldiselt märkimisväärne konkreetse inimesed, erinevalt žargoonis ja murded, et ei ole selliseid universaalne tähendus. Kirjakeel - see on alati Ühise loomingulise tegevuse inimesi. Selline on lühikirjeldus mõiste.

Suhe erinevate murrete

Erilist tähelepanu tuleks pöörata koosmõju ja vastastikune murrete ja kirjakeele. Ajalooline sihtasutuste erinevate murrete stabiilne, kirjakeele on raskem kombineerida keeleliselt kõik liikmed rahvas. Seni murded edukalt konkureerida obscheliteraturnogo keel paljudes riikides, nagu Indoneesia, Itaalia.

Mõiste töötab ka keelelisi stiile, mis on olemas piires mis tahes keeles. Nad esindavad erinevaid, mis on ajalooliselt kujunenud ja mis on omaduste kogum. Mõned neist võib korrata mitmeid teisi stiile, kuid mingi funktsioon ja konkreetse kombinatsiooni omadusi eristada ühe stiili teistest. Täna, suur hulk lennuettevõtjaid kõnekeelne ja jutukas kujul.

Erinevused arengus kirjakeele eri rahvaste

Keskajal ja tänapäeval erinevate rahvaste ajaloo kirjakeele areng oli erinev. Võrdle näiteks rolli, mis oli ladina kultuuri saksa ja latiinod varasest keskajast, funktsioonide läbi Inglismaa, prantsuse keeles enne 14. sajandi interaktsiooni Ladina, Tšehhi, Poola keel, 16. sajandil, jne

Areng slaavi keeltes

Ajastul, mil moodustati ja arenenud rahvas, moodustasid ühtsust kirjanduslike normide. See juhtub kõige sagedamini esimesel kirjalikult, kuid mõnikord võib toimuda üheaegselt ja kirjalikult ja suuliselt. Vene riik 16-17 sajandil oli periood töö kanoniseerimisprotsessi ja sujuvamaks äri määruste riigikeele koos moodustamise ühtseid nõudeid rääkinud Moskvas. Sama protsess toimub ka teistes slaavi riikides, kus on olemas aktiivne areng kirjakeel. Serbia ja Bulgaaria on vähem levinud, kui Serbias ja Bulgaarias ei olnud soodustava keskkonna arendamine kirjablanketi ja riigikeele riiklikul tasandil. Vene samuti Poola ja mingil määral Tšehhi on näide riigi slaavi kirjakeele, mis hoitakse kontakti iidse kirjalikult.

Sai jagada tee vana traditsioon riigikeeles - on serbohorvaadi ja Ukraina osa. Lisaks on slaavi keeltes, mis ei ole välja töötatud pidevalt. Teatud etapis selle arengu see katkestati, nii tekkimist riigi keelelist eripära teatud riikides on viinud paus vana, vana kirjaliku traditsiooni või hiljem - makedoonlane, valgevene keeles. Mõelgem üksikasjalikumalt ajaloo kirjakeele meie riigis.

Ajalugu vene kirjakeele

Vanim kirjanduslik monumente, mis on säilinud, pärinevad 11. sajandist. Protsessi tulemus ning moodustati vene keele 18-19 sajandil tekkis põhjal oma vastase Prantsuse - aadlike keeles. Teostes Vene kirjandusklassika on laialdaselt uuritud tema funktsioone, uue keele vorme võeti. Kirjanike rõhutas oma rikkuse ja osutas eeliseid seoses võõrkeeli. Selles küsimuses vaidlusi sageli tekkida. On teada, näiteks eosed ja slavophiles vahel lääne. Hiljem nõukogude ajal rõhutati, et meie keel - keel ehitajad kommunismi päevil Stalini reegel isegi korraldada kogu kampaania vastu cosmopolitisme vene kirjandust. Ja nüüd ta jätkab ajaloo kujundamisel Vene kirjakeele meie riigis, sest see toimub pidevalt transformatsiooni.

rahvaluule

Rahvaluule vormis kõnekäändude, vanasõnade, jutustused, muinasjutud juurdunud kauge ajalugu. Proovid folkloori põlvest põlve, suusõnaliselt ja sisu Pisikorrektsioonide neid nii, et ainult kõige püsinud stabiilsena kombinatsioonid ja vormid ajakohastatud keeles keel arenenud.

Ja pärast tuli kirjalikult eksisteeris jutustamise. Et talupoeg folkloori kaasajal lisati linna ja töö, samuti varaste (st vangla-laager) ja sõjavägi. Rahvaluule täna enim esindatud nalja. See mõjutab ka kirjaliku kirjakeel.

Kuna arenenud Vana-Vene kirjakeel?

Turustamist ja ühendusse toomist kirjalikult Venemaal, mis viisid esimeste kirjakeele, on tavaliselt seotud nimed Cyril ja Methodius.

Novgorodi ja teistes linnades käigus vanuses 11-15 olid kasetohust. Peamine osa ülejäänud on privaatsed kirjad, mis olid laadi äri, samuti dokumente, nagu karistusregistrile, ostukirjad, kviitungid, testamendist. On ka folk (juhised majanduse, mõistatused, koolis nalja, krundid), kirjandus- ja religioossed tekstid, samuti salvestus, kandis koolituse iseloomu (laste kritseldistega ja joonised, kooli harjutused, laod, Morse).

Kasutusele aastal 863 vennad Cyril ja Methodius kirikuslaavi tähestik põhineb keele nagu Old kirikuslaavi, mis tekkis omakorda Lõuna slaavi murdeid, või pigem vanast bulgaaria keel, selle makedoonia murre. Kirjandusteos nende vennad oli peamiselt tõlgitud raamatuid Vana ja Uus Testament. Nende jüngrid tõlgitud kreeka arvesse Old Church palju vaimulikke raamatuid. Mõned teadlased usuvad, et Kirill I Mefody tutvustas Glagoolitsa ja kirillitsa tähed ei ole, ja viimane on välja töötatud oma õpilastele.

kirikuslaavi

Keel raamatu asemel räägitakse, oli kirik. See levis paljude slaavi rahvaste kes tegutses kiriku kultuurikeelest. Kirikuslaavi kirjandus levis Moraavias juures Lääne slaavlased, Rumeenia, Bulgaaria ja Serbia - Lõuna, Tšehhi Vabariik, Horvaatia, Valahhia, samuti Venemaal, kus võeti vastu ristiusu. Kirikuslaavi keel oli väga erinev rääkinud tekstid allutati kirjavahetuses muutus järk-järgult venestunud. Sõnad olid lähenemas Venemaa hakkas kajastama iseloomulikud tunnused kohaliku murded.

Esimene grammatika õpikud koostati 1596 Zinaniem Lawrence aastal 1619 - Meletios Smotritskaya. Lõpus 17. sajandil oli see sisuliselt lõpetatud moodustamise protsessis keele nagu kirik.

18. sajandi - reformi kirjakeel

MV Lomonossov 18. sajandil tehti kõige olulisem reform kirjakeel riigi, samuti süsteemi Versifikaatio. Ta kirjutas 1739 kirja, milles ta sõnastas põhimõtted on Versifikaatio. Lomonossov, vaidlustades Trediakovskij, kirjutas vajadust rakendada jõudu meie keele asemel laenata teistest erinev skeemid. Vastavalt Mihhail Vasilyevich, kirjalikult luule võib olla mitu jalga: kahesilbiliseks (trohheilist, iambic), kolmekomponendiliste (amfibrahh, anapaest, daktül), kuid ta arvas, et jagunemise Sponda ja pyrrhics vale.

Lisaks Lomonossov oli ka teadusliku grammatika Vene keeles. Ta kirjeldas oma raamatus, tema võimalused ja rikkuse. Grammatika oli kordustrükk 14 korda ja moodustas aluse tuleviku teises töö - grammatika Autograph (kirjutatud 1771), kes oli üliõpilane Mihhail Vasilyevich.

Kaasaegne kirjakeel meie riigis

Selle looja ütleb Aleksandr Sergeevich Pushkin, kelle teosed - ülaosas kirjanduse meie riigis. See tees on endiselt oluline, kuid viimase kahesaja aasta keele teinud suuri muutusi, ja täna võib näha selge stiili erinevused kaasaegse keele ja keele Pushkin. Vaatamata sellele, et reeglite kaasaegse kirjakeele täna on muutunud, me ikka pea mudeltoode Alexander.

Luuletaja ise vahepeal osutas suurt rolli kujunemist kirjakeele, NM Karamzinile, kuna see kuulsusrikas kirjanik ja ajaloolane, vastavalt Alexander, vabastatud ikke teise vene keele ja taastanud oma vabadust.