Lugupeetud - ametlik ja viisakas kohtlemine mehele. kõneetiketti

Kõneetiketti on, kuidas vältida väljendit lugupidamatus teisele osapoolele ja rõhutada tähtsuse astmest iga osaleja ühiskonnas üldiselt ja eriti vestlus eriti. Seetõttu tänapäeval ranged nõuded selles valdkonnas esitatakse ainult ajal sotsiaalselt oluline vestlused - diplomaatiliste või äri kohtumisi. Mis võib öelda vana korda.

Varem võrdsuse venelased seadusandlikul tasandil, ei olnud - kuni 1917. aasta revolutsiooni, riik aadli ja vaimulike nautida privileege. Seetõttu vormis ravi või nimetades õigused tähendas rohkem - ta kohe märkis, kes ta on, ja millised on nõuded võib kehtestada teised.

Mis raviviise on teada? Mis nendega saab rääkida lugu? Kuigi pealkirjad kujul on ajast maas nende kasulikkust, veel kajasid need ajad saab veel kuulnud, võin isegi öelda, rohkem - nad on ikka seal, vaid muuta. Arutame seda küsimust üksikasjalikumalt.

Peal

Vormid viisakusest peamiselt joondatud pealkirjad, näidates tähtsuse astmest aadel nägu hierarhias. On selge, et kõige range suhtumine oli monarhi titulovannosti. Kasutamise ametlik kuninglik tiitel, samuti selliseid sõnu nagu "king", "Keisri" off-label ähvardas range karistuse.

Loomulikult oli vormid pealkirjades Vene Impeeriumi erineva formaalsus. Paljud pealkirjad kasutatakse mitmuse: Sinu Imperial Majesty (praegune monarh, tema abikaasa või keisrinna Dowager) Teie Imperial Kõrguse (isikute kohta vürstidega, Duchesses ja printsessid). Tuleb märkida, et need rakendused ei erista meeste ja naiste, kutsudes kõiki kastreerima.

See on monarh ise võeti käsitada "Armuliselt Sovereign" ja suur vürstid nagu "Madame" (jah, suure tähega!). Isegi sugulased ühtegi ametlikku seade on kohustatud järgima sellest reeglist.

esimene klass

Venemaal ei olnud sellist selget disaini klassi vaheseinad, nagu, ütleme, Prantsusmaal, kuid see ei tähenda, et see ei ole olemas. Ja Kiriku esindajad lugeda ametliku kõrgem ilmalik ametnikud. Selle kinnituseks on asjaolu, et kui härrasmees ametikohal kiriku, esimene kirik peaks mainima oma pealkiri ja seejärel ilmalik aadel.

Siingi me kasutasime mitmust - "Teie" ja seejärel soovitud kastreerima kiiresti, kuigi naiste kiriku juhtide ei ole lubatud. Erinevalt kuningliku või üllas, kiriku ametnikud kasutada veel ametlikult nimetamisel kiriku juhtimisel, samuti teenuste ja kiriku tegevust. Tuleb kasutada järgmisi sõnu: "Pühadus" (seoses patriarh), "Eminence" (peapiiskop või Metropolitan), "Grace" (piiskopi), "Grace (abt, ülempreester, arhimandriit)," Grace "(ieromonahi Priest).

Väga kõrgete preestrid saavad vähe või üldse mitte kontakti ilmikud. Leibkonna tasandil, kui viisakas viide vaimne daam lugupidavalt peetakse sarnaneb "Isa", "Püha Isa."

Princes ja loeb

See osa ravi etikett meie ajal on vaja ainult mõistmiseks tähenduses kirjutatud ajalooliste dokumentide ja klassikaline kirjandus, samuti osaleda teatri "noble koosolekutel." Aga ühiskonnas, kus aadlikud olid "peamised närvi riigi" (see ütles kardinal Richelieu, vaid ka Vene impeeriumi küsimus tõlgendada samamoodi), peenutsus ja üllas tähendus ei saa vaikima.

Iga aadlik Venemaal oli "Teie Ausus." Nii saate viidata võõras välimus, mis on selge, et ta on härrasmees, kuid aste aadel ei ole ilmne. Tal oli õigus parandada vestluskaaslase õige pealkiri ja allika tuli vabandama ja lappima.

Mis pealkiri aadlikud (Earls, hertsogid, parunid) kutsuti "Teie Ekstsellents". Just "prints" tuleks nimetada üllas välismaalased (enamasti immigrantide moslem). "Teie võim" on kauge sugulane Imperial maja. Õigus olla pealkirjaga "Teie Ekstsellents" või "Teie Lordship" võib saada tasu. "Teie kõrgeausus" pidi helistada veelgi järeltulijad keiser sirgjooneliselt.

Monarhid ilma riigi

Aga sõna "suveräänne" üldiselt tajutav monarhi, mida kasutati ilma ametnikkond Venemaal. Nad lihtsalt määratud isik "auväärne" päritolu ja kasutati viisakas ravi mitteametlikus ja semi-formal atmosfääri. Ametlikult kujul sellist ravi kõlas nagu "sir", kuid peagi oli lihtsustatud kujul "sir." See asendab palju võimalusi, "master", "master", "noble ja lugupeetud mees."

Tuleb märkida, et selline viisakus on mõistatuslik ainult esindajad rikkad klasside ja ainult seoses oma laadi. Keegi nõudis äärmise viisakusega, kui tegemist on töötavate inimeste ja talurahva. See ei tähenda, et nad on alati ebaviisakas - Venemaa kõrgklass olid enamasti piisavalt haritud. Aga keegi ei peeta solvav nimega "talupoeg" võõras talupojad (sealhulgas põllumajandustootja ise). Juhile, teenistuja või teadmata lihtinimene (ilmselt) vilist adresseeritud "kallis" või "kallis". See oli üsna viisakas vormis.

Kirjutage perekonnanimi. Kust see traditsioon?

Üllas traditsioon keskkonna probleeme ja helistada isiku nimi. Pre-Petrine korda nii teha ainult seoses bojaaridest aadlikud nimetatakse täielik nimi ja perekonnanimi (alates A. Tolstoy "Peeter I» - Michael Tyrtov) ja nedvoryan - pisike (ibid - Ivashka Brovkin). Aga Peter kannatas sellise lähenemise kõik juhtumid lugupidav viide inimese.

Meeste nime on külastatud sagedamini kui õiglase sugu - sageli nn isade ja laste abikaasad (palju näiteid võib leida klassikalise kirjanduse). Seal olid sagedased juhtumid ja kaebused ja lihtsamalt nimetades nimesid - see võib uuesti näha klassikalise kirjanduse mudelid (nagu nad nimetatakse Raskolnikov ja Pechorin?). Käitlemine on kinni mees nimega oli lubatud ainult pereringis või hulgas lähedased sõbrad usaldada.

Kasutades nimi ja isanime - üks väheseid vanu traditsioone säilinud etikett päevas. Kinni venelased kutsuvad ole keskmine nimi ainult rahvusvahelistel koosolekutel, välja traditsioonide austamist teiste rahvaste, mille poolest mõiste "eesnimi" puudu.

Kande tabel Asetusi

Peeter I kasutusele mitte ainult kasutamise perekonnanimed - 1722 see võeti kasutusele selline dokument nagu "omamoodi seisuse", selgelt hierarhia riigi ja sõjaväeteenistus Venemaal. Kuna eesmärk uuenduseks oli lihtsalt pakkuda lihtinimene, kuid andekatele inimestele võimalus teha karjääri, see on piisavalt tihti, et jõuda kõrgeima auastmed ja nende nedvoryanskyh pealkiri. Sellega seoses olid sätteid õigus era- ja pärilik aadel tööstaaži, kuid nad on sageli muutunud ja vanus oli nii, et inimesed raznochinskogo päritolu võib olla päris kõrge auaste.

Seega koos aadel ja ametinimetused seal. Kui tähtsal kohal oli okupeeritud härrasmees, temaga jälgida oma üllas õiguse kui raznochinets - väljateenitud. Nii tegime puhul kõrge auaste veidi Buck sündinud aadlik. Sel juhul pealkiri väljateenitud laiendati ametlikku abikaasa - seda tuleks käsitleda sama abikaasa.

ametniku au

Sel juhul ennekõike lauale tsiteeritud sõjavägi. Seega, isegi noorim Vene armee ohvitserid olid "Teie Ausus", see tähendab, on õigus edasi kaevata suursugusust. Lisaks on lihtsam kui volikogu riigitöötajate oli pugema pärilik aadel (mõnda aega see lihtsalt sai ametnik kuuluvate).

Üldiselt eeskirjad olid järgmised: töötajad IX klassi sõjalise, kohus ja avaliku teenistuse tuleb nimetada "Teie Ausus", alates VIII VI - «Teie Ekstsellents", V - "Teie Ausus." Pealkirjad kõrgemate auastmete selgelt juhtis tähelepanu asjaolule, et mõned neist tuleb esitada mitte ainult aadlikud, kuid "kõrge kvaliteediga" - "Teie Ekstsellents» (IV-III) ja "Teie Ekstsellents (III).

Mitte igas valdkonnas võiks saada "Ekstsellents" - kõrge klassi tabeli ridadesse oli puududa dragoons, kasakad on Guard ja kohus teenust. Teiselt poolt, merevägi ei olnud madalam, XIV klassi. Sõltuvalt teenuse võiks vahele ja muud meetmed.

leitnant Golitsyn

Ohvitser korpus jagati kohandatud ja üksteisele viidata auaste. Kui helistate rohkem või vähem formaalne seade, samuti junior Koht kõrgematele peaks lisama sõna "master". Aga ametnikud nimetatakse omavahel auaste ja mitteametlikult. See oli vastuvõetav ja viisakas ja tsiviilisiku inimest. Ametnikud olid pagunitel ja muu sümboolika, nii et see on suhteliselt lihtne aru saada, kes on teie ees. Nii kõne võõras "leitnant" või ametnik "Hr Töötajad Captain" võiks peaaegu keegi.

Sõdur oli kohustatud pöörduma ülem "noble", vastates seadusjärgse fraasi. See oli kõige levinum viisakalt. Mõnikord suhteliselt mitteametlikul viisil (näiteks kirjeldatakse olukorda asendis), seda madalam auaste võiks kohaldada ülem auaste, lisades "sir." Kuid sageli tuli "lobiseda" ametliku kaebuse mees võimalikult kiiresti, kuid siiski vastavalt korraldustele valjusti. Selle tulemusena ja saada suurepärane "vashbrod", "vashskorod". Et laenu Vene ohvitserid ja kindralid, nad harva solvuma sellise sõdurid "pärl". See ei olnud heaks seas ametnikud ja liiga väärkohtlemise alumise ridadesse. Kuigi sõdurid Vene armee on ikka keset XIX sajandil ametlikult läbinud kehalise karistamise ja Esimese maailmasõja ajal kähmlus koos ametnikud ei peetud kuriteo, peetakse seda üsna halb vorm. Ametnik ei saa luua jäigad reeglid selle kohta, kuidas sõdurid, kuid enamik inimesi viidata oma "vennad", "sõjaväelane" - mis on lähedalt alla, kuid sõbralik.

Mitte alati ühtsed

Kuigi Vene ametnikud kandis vormiriietuse, kuid paistab, et nad on mõnevõrra vähem kui ametnikud. Seepärast, et määrata tundmatu töötaja klassi ei suutnud alati. Sel juhul saate viidata identiteedi "sir" - ta tuli peaaegu kõik.

Kui ametnik või esitati ühtse, segi ajada titulovannosti peetakse solvang.

vähem meistrid

Aga kaebuse "isand" ei olnud väga levinud Vene ühiskonnas hästi. Jah, seda on kasutatud, kuid tavaliselt täienduseks nimed ( "Hr Iskariot") pealkiri ( "Mr. General") või auaste ( "Mr riiginõunik"). Ilma selle sõna võiks omandada irooniline toon: "Hea isand." Ainult teenistujate kasutatakse käesoleva apellatsioonkaebuse laialdaselt, "Mis Issand tahab?" Aga see kuulub sulane avalikes kohtades (hotellid, restoranid); maja omanikud ise paigaldada teenistujate peaks viitama neile.

Sõna "master" on XIX sajandi lõpust, siis peeti üldjuhul halb vorm - arvasin, et nn ainult kabiinid nende ratsanikud, ja kõik.

Sama isiklike kontaktide vahel head sõbrad lubatud paljud sõnu ja väljendeid, mis rõhutavad kaastunnet: "Minu hing", "kallis", "mu sõber." Kui selline ravi äkki muutunud apellatsiooni "sir", ta ütleb, et suhe hapupiima.

Vananenud ei vananenud

Täna, nagu rangusega kõneetiketti on vajalik. Kuid on olukordi, kus see on kohustuslik. Niisiis, õigel kujul ja meie päeva pealkiri välismaa suursaadikud ja kuningad (nii tegi ka NSVL, kuigi põhimõtteliselt seotud pealkirjad olid väga negatiivne). Ranged etikett kõne olemas kohtumenetlust. Säilinud iidse vormid aadress kirikus ja neid kasutatakse ja ilmaliku inimeste puhul ärikontaktide esindajatega kiriklikud võimud.

Modern Venemaa, kuna see ei ole universaalne vorm viisakas aadress (et mees või naine). "Hr" ja "proua", täielikus kooskõlas traditsioone juurduma tähtis. Rohkem vedanud Nõukogude sõna "seltsimees" - see on ikka veel kasutusel Vene armee ametlikult, kuid üldine tase - üsna laialdaselt. Sõna hea - keskaegses Euroopas nad kutsusid üksteist korporatsioonid õpilased, praktikandid töökoja või mehe sõdurid; Venemaa - kaupmehed müüvad ühte toodet, mis tähendab, kõigil juhtudel samad inimesed, et teha üldise kasulik. Aga mõned on vaja ära visata nagu "jäänuk Nõukogude Liidus." Järelikult vananenud kõneetiketti veel unustanud, ja kaasaegse veel arenema.